Kõpu vald esitas riigikohtule vajaliku dokumendi haldusreformiseaduse kontrollimiseks

Riigikohus. (Foto: Postimees/Scanpix)
26.07.2016 11:02
Rubriik: Eesti

Eesti kõige väiksemate omavalitsuste sekka kuuluv Kõpu vald Viljandimaal esitas esmaspäeva õhtul riigikohtule vajaliku dokumendi taotluse juurde kontrollida haldusreformiseaduse põhiseaduslikkusele vastavust.

Riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ütles ERR.ee-le, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on taotluse lahendamiseks aega neli kuud.

13. juulil jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Kõpu vallavolikogu taotluse esialgu käiguta, kuna taotluse juures puudus dokument, mis tõendab, et volikogu otsus pöörduda vastava taotlusega riigikohtusse oli vastu võetud volikogu häälteenamusega. Riigikohus andis vallale 25. juulini aega puuduva dokumendi lisamiseks.

Kõpu vald pöördus taotlusega riigikohtusse, et kontrollida riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, kuna leiab, et see on põhiseadusega vastuolus.

Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.

Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.

Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.

Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.

Kõpu vallas on 643 elanikku.

Lisaks Kõpu vallale on haldusreformiseaduse põhiseaduslikkuse kontrollimisest huvitatud veel üle kümne valla.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus