Uuring: toetus Keskerakonnale ja Reformierakonnale langes
Veebruaris langes toetus Keskerakonnale ja Reformierakonnale, kuid nad on endiselt selgelt populaarseimad parteid, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Statistiliselt olulisi muutusi võrreldes jaanuariga erakondade toetusnumbrites ei toimunud. Kahe protsendipunkti võrra kahanes Keskerakonna ja Reformierakonna toetus. Kui jaanuaris toetas Keskerakonda 31 protsenti vastanutest, siis veebruaris 29 protsenti. Reformierakonna toetus langes jaanuarikuu 25 protsendilt veebruaris 23 protsendile.
Kahe suurema erakonna toetuse languse arvelt kasvas protsendi võrra EKRE, Vabaerakonna, IRL-i ja parlamenti mittekuuluvate Roheliste toetus. EKRE-t toetas veebruaris kümme protsenti vastanutest, sama suur oli ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus. Vabaerakonna toetus oli veebruaris kaheksa protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidul seitse protsenti. Parlamendivälistest erakondadest kogusid suurima toetuse Rohelised - kaks protsenti.
Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel on samuti jäänud samaks: valitsuserakondi toetas veebruaris 46 protsenti (jaanuaris 47 protsenti), opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda kokku 41 protsenti.
Erakondlikku eelistust mitteväljendanud vastajate osakaal oli sarnaselt jaanuariga 33 protsenti, kuid nende hulgas on kasvanud poliitika suhtes negatiivselt häälestatud vastajate osakaal: mitte kellegi poolt ei hääletaks 16 protsenti valimisealistest kodanikest.
Vaadates toetuste muutusi erinevates sotsiaaldemograafilistes gruppides, siis vastaja sugu mängib olulist rolli kahe erakonna toetuse juures. Naised toetavad rohkem Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (nende poolt hääletaks 12 protsenti naistest ja 8 protsenti meestest). EKRE valijaskond muutub aga iga küsitlusega maskuliinsemaks (meestest toetab EKRE-t 15 protsenti ja naistest viis protsenti).
Keskerakonda toetavad vanemad, Reformierakonda nooremad
Keskerakonna toetus on kõige suurem üle 50-aastaste vastajate seas. Kõige nooremas ja 35-49-aastaste vanusegrupis on toetuse poolest esikohal Reformierakond. Kõrgharidusega vastajate seas on suurim toetus Reformierakonnal, kesk- ja põhiharidusega vastajate seas Keskerakonnal.
Keskerakonna toetus on küll endiselt väga kõrge venekeelsete valijate seas, kuid on hakanud pärast erakonna juhivahetust kahanema. Kui eelmisel aastal oli Keskerakonna toetus venekeelsete vastajate seas 80 protsenti ja enam, siis jaanuaris oli see näitaja 79 protsenti ja veebruaris 76 protsenti. Samas ei tähenda see, et Keskerakonna valijad oleksid valdavalt venekeelsed. Eesti- ja venekeelsete valijate proportsioon Keskerakonnas on 56 protsenti vs. 44 protsenti eestlaste kasuks.
Regionaalselt on Keskerakonnal endiselt absoluutne ülemvõim Ida-Virumaal (toetus 54 protsenti), kuid Tallinnas on see kahanenud erakonna keskmise toetuse tasemele (28 protsenti). See-eest on Keskerakonna toetus muutunud regioonide lõikes ühtlasemaks: mitte üheski kuuest vaadeldavast regioonist ei jää see alla 20 protsendi ning vaid Lääne-Eestis jäädakse toetuselt alla EKRE-le.
Samas ei saa regionaalseid näitajaid eelseisvatele kohalikele valimistele automaatselt üle kanda, sest küsitluse numbrid peegeldavad vaid Eesti täisealiste kodanike eelistusi. Kohalikel valimistel saavad lisaks Eesti kodanikele hääletada ka alaliselt Eestis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud.
Vastajate sissetulekute põhjal on kõige kõrgema sissetulekuga vastajate seas (üle 651 euro pereliikme kohta) suurim Reformierakonna toetus. Ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kalduvad keskmisest enam toetama suurema ja keskmise sissetulekuga valijad. Väiksema sissetulekuga valijate rühmades on suurim toetus Keskerakonnal.
Turu-uuringute AS küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 1002 inimest nende kodudes. Sellise valimi juures on maksimaalne veaprotsent ±3,1.
Toimetaja: Merilin Pärli