Valimiskampaania on alanud vara ja provokatiivselt
Erakondade reklaamid pakkusid sellel nädalal meedias palju kõneainet. Poliitikud ise ütlevad, et tegu on valimiste eelkampaaniaga ning tõsisem kampaania algab uuel aastal. Politoloog Tõnis Saartsi arvates näeb kampaanias ainulaadset rebimist.
Riigikogu valimisteni on veidi üle kolme kuu, parteid on kaasanud oma eelkampaaniasse lisaks tuntud poliitikutele ka sõjalennukid ja meie hulgast ammu lahkunud kirjandusklassikud. Valimiskampaania on alanud vara ja provokatiivselt. Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et selle kampaania käigus me näeme ainulaadset rebimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Saartsi hinnangul on kõigil neljal parlamendierakonnal üsna reaalne võimalus need valimised võita. "Jah, Reformierakonna positsioon on küll mõnevõrra parem, aga nii sotsiaaldemokraadid, kui IRL kui isegi Keskerakond, kui nende vastased libastuvad, siis neil on ka täiesti reaalne võimalus need valimised võita."
Viimastel valimistel on valimiskampaaniaga oma positsioone oluliselt kasvatanud IRL. Kui paar kuud enne eelmise aasta oktoobris toimunud kohalikke valimisi näitasid Emori analüüsid, et nad on parlamendiparteidest viimasel kohal, siis valmiste ajaks kasvas nende populaarsus nii, et üle kogu Eesti tehti Keskerakonna järel teine tulemus. IRLi peasekretär Tiit Riisalo räägib, et võitu ei sepitseta reklaamiagentuuris, vaid ikka parteikontoris ja kolme plakatilt paistva hüüdlause taga on tegelikult pikk ja vaevaline protsess.
Riisalo viitas president Bill Clintoni esimesele kampaaniale, kust pärineb termin "sõjatuba". "See on koht, kus vahetatakse ideid, genereeritakse vaimset pinget ja elektrit," selgitas peasekretär.
Sõjatuba võib oma sõnumi vastase akna taha lennutada droonil või saata rahva sekka kõneleva bussiga. Ülioluline on reageerimiskiirus. Hmmm Creative Studio loovjuht Karl Saluveer rõhutas, et poliitikul pole ühtki põhjust, miks ta kohe ei suudaks inimestega olulistel teemadel rääkida.
Saluveer ütleb, et riigi käekäigu üle üle tahavad inimesed alati arutada, sest see läheb neile korda ja kõik võimalused kaasa rääkida on olemas, kuid sotsiaalmeedias on poliitikutel vähe jälgimisnumbreid ehk reklaamis tehtud üleskutsele ei minda sotsiaalmeedias tegelikult kaasa. Poliitikute ja parteide jälgimisnumbrid on tema hinnangul liiga väikeseid, et valijaid juurde püüda.
Reklaamiagentuuri Rakett strateegiajuht Siim Pütsepp ütleb, et valminud valimisreklaamid kas kõnelevad valijaga oma sõnumist nagu IRL, või edastavad brändisõnumit valitsejast ja liidrist nagu Reformierakond. Keskerakond ja sotsid aga tegelevad oma siseküsimustega.
Sotsid on reklaamiasjatundjate hinnangul valinud sõnumi edastamiseks keerukama tee. Nende plakatid ei jutusta sellest, mida nelja aasta jooksul ära tehakse, vaid räägivad ideoloogiast.
Karl Saluveer lisab, et valimiskampaaniad eeldavad, et oled kas poolt või vastu.
Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et kui eelkampaania mõte on tähelepanu äratada ja diskussiooni tekitada, siis on see korda läinud. Tema sõnul on valimiskampaania mõte ka nende valijate aktiveerimine, kes valima ei läheks või kelle eelistus on ebakindel.
Saarts märkis, et erinevad valimisuuringud on Eestis näidanud, et vahetult enne valimisi umbes 15 kuni 20 protsenti valijatest ei olegi veel lõplikult otsustanud, kelle poolt hääletada.
Toimetaja: Sven Randlaid