Leht: võimuliidul on trahvide tõstmiseks ilmselt hääled koos

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
12.04.2016 6:42
Rubriik: Eesti

Koalitsioonierakondade poliitikud loodavad hoolimata varasematest kõhklustest homme vastu võtta seadusemuudatused, mis tõstavad väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt eurolt kaheksale.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe, õiguskomisjoni kuuluva Valdo Randpere arvates saab trahve puudutav eelnõu kolmapäeval riigikogu heakskiidu, kirjutab Postimees.

IRL-i saadikurühma esimehe Priit Sibula sõnul räägiti eelnõu hääletusest eilehommikusel fraktsiooni koosolekul ja kõik kohalolijad lubasid eelnõu kolmapäeval toetada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt usub samuti, et trahvieelnõu kolmas lugemine lõpeb positiivselt.

Koalitsioonierakondadel on riigikogus kokku 59 häält, ainsana viibib kolmapäevase hääletuse ajal ametlikus lähetuses väliskomisjoni esimees Sven Mikser (SDE).

Eelnõu järgi tõuseb karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt eurolt kaheksale ning juba sel aastal on riigieelarves arvestatud trahvidest laekuva kümne miljoni euroga.

Kui riigikogu võtab muudatused vastu, jõustuvad need tänavu mais.

Justiitsministeerium: trahvimäärade tõstmine ei ole riigieelarve täitmiseks

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet rääkis "Terevisioonis", et trahvide tõstmine peaks esmajärgus mõjuma liiklusrikkumistele, aga ka keskkonna, majanduse ja ehituse valdkonnas.

"Karistusõiguse ja kriminaalpoliitika poole pealt on see [, et trahvide määra tõstetakse riigieelarve täitmiseks] ühekülgne lähenemine. Trahvide simene eesmärk on mõjuda nii, et ei oleks rikkumisi. Trahvi kättesaamine on sekundaarne," sõnas Kalmet.

Tema sõnul mõjutab trahvimäärade tõstmine enam kui sadat seadust. Ennetustegevus aga trahvidelt kogutud rahalt investeeringuid juurde ei saa.

 

Toimetas
Marek Kuul, Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus