Eesti keele tasemeeksam muutub kolmandast korrast alates ilmselt tasuliseks

Innove eksamikeskus (Foto: Postimees/Scanpix)
16.05.2016 10:35
Rubriik: Eesti

Eesti keele tasemeeksamite sooritamine on seni olnud inimestele tasuta, nüüd aga plaanib haridusministeerium viia sisse omavastutuse ehk läbikukkuja peab kolmandat korda sama taseme eksamit sooritama minnes ise kulud kandma.

Seega, kui esmakordsel eksami tegemisel eksam ebaõnnestub, siis on võimalik seda teatud aja möödudes tasuta uuesti teha, kuid alates kolmandast sama taseme eksamist tuleb tasuda täiendav riigilõiv 110 eurot.

Eesti keele tasemeeksameid on nende rakendumisest 2008. aastal käinud tegemas peaaegu 38 000 inimest, kellest veidi vähem kui 68% olid 2015. aasta lõpu seisuga keeletaseme saavutanud.

Eksami sooritamise edukus on seda madalam, mida kõrgema keeletasemega on tegu: kui kõigi tasemeeksamite keskmisena on ühe keeletaseme saavutanu kohta 1,9 eksamikorda, siis A2 tasemel on see näitaja 1,4, B1 tasemel 1,7, B2 tasemel 2,6 ning C1 tasemel isegi 3 eksamikorda ühe keeletaseme saavutanu kohta.

Maksimaalselt on üks isik käinud eksamil 19 korda, samas 10 ja rohkem korda on eksamil käinud alla 1% ning üle kahe korra 7% kõigist eksamil käinud inimestest.

Iga viies ei tule kohale

Eksamile registreerimine ja eksamil osalemine on tasuta ja seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud registreerunud jätavad eksamile tulemata.

Eelmisel aastal registreeris end eksamitele 6147 inimest, kuid eksamil osales 4864 inimest, seega 1283 inimest ehk iga viies ilmunud kohale.

See toob endaga kaasa märkimisväärse kulu - eksam on ette valmistatud ja eksamimaterjalid loodud, eksamiruumid leitud ja ettevalmistatud, eksaminaatorid ja hindajad kohale tulnud.

Nende eest, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda, on riik panustanud korduseksamite korraldamiseks 2008. aasta teisest poolest alates hinnanguliselt 710 000 eurot, mis moodustab 12,6% eksamite hinnangulisest kogumaksumusest 2015. aasta hindades.

Eksami maksumus A2 tasemel on 97 eurot, B1 tasemel 113 eurot, B2 tasemel 118 eurot ja C1 tasemel 125 eurot. Kasvanud on nende osakaal, kes on käinud eksamil rohkem kui kaks korda – näiteks kui 2010. aastal eksamil käinud isikutest 7% olid eksamil vähemalt kolmandat korda, siis 2014. aastal oli nende osakaal juba 17%.

Keelenõuded valla- ja linnavalitsuses

Teise keeleseaduse muudatuse eesmärk on selge ja üheselt arusaadav regulatsioon, mille kohaselt on ka vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel C1-taseme eesti keele oskuse nõue.

Haridusministeerium möönab, et praegu on seadustes ebakõla teatud ameti- ja töökohtadele kehtestatavate keeleoskusnõuete osas: üheselt ei ole arusaadav, millised keeleoskusnõuded peavad olema vallavanemal, linnapeal ja valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal, osavalla või linnaosa valitsuse liikmel.

Vastavate ametikohtade C1-taseme eesti keele oskuse nõue on kehtinud juba 1989. aastast alates, kuid pärast uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumist 2013. aasta aprillis ei ole vallavanem, linnapea ning valla- või linnavalitsuse liige enam ametnik.
Regulatsiooni täpsustamiseks täiendati ATS vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust paragrahviga, mille kohaselt vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Kehtiv keeleseadus ei anna aga haridusministeeriumi hinnangul selget ja üheselt arusaadavat volitusnormi vastavatele isikutele konkreetsete keelenõuete kehtestamiseks. Seetõttu kirjutataksegi see nüüd muutmisele minevasse seadusesse.

Keeleseaduse muutmine on praegu veel eelnõu väljatöötamiskavatuse faasis. See tähendab, et haridusministeerium küsib esmast tagasisidet ning seejärel töötab juba eelnõu välja, mis kooskõlastatakse ministeeriumidega ning mis lõpuks peab jõudma heakskiiduni valitsuses ja seejärel riigikogus.

Valmis eelnõu saadetaks eeldatavasti kooskõlastamisele tänavu septembris ning õigusakt võiks haridusministeeriumi hinnangul jõustuda aasta hiljem ehk 2017. aasta septembris.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus