Statistikaameti aastaraamat keskendub muudatustele tööturul ja rahvastikus

Video
Liisa-Lotta Veiken
27.07.2016 20:35
Rubriik: Eesti

Statistikaamet andis täna välja möödunud aasta andmeid kajastava aastaraamatu, mis keskendub kahele teemale: tööturul toimunud muudatustele ja rahvastikuandmetele. Kui tööturul on muudatused pigem positiivsed, siis rahvaarv jätkab Eestis kahanemist.

Statistikaameti aataraamatu esitlusel tegi peaanalüütik Siim Krusell ülevaate Eesti tööturul ja toimetulekus toimunud muutustest, mis olid üldiselt positiivsed - tööturg oli 2015. aastal parem kui 2014. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimeste hõive kasvas, töötus vähenes ja jätkuvalt on inimeste aktiivsus tööturul üldse kõrge. Mõnevõrra paranes ka inimeste toimetulek ja toimetulekuraskustega perede arv ja vaesuses olevate laste arv," selgitas Krusell.

Ta sõnas, et Eesti tööturul on prognoosimine üsna keeruline, kuna Eesti on avatud majandusega riik ja paljud välisriigid mõjutavad meid. Ta lisas, et kui natukenegi ette aimata, siis töötuse kasvu ta tulemas ei näe.

"Ma arvan, et kui majanduskasv jääb püsima, kui see on ikkagi plusspoole peal, siis ma olulist töötuse tõusu küll ei näe," ütles ta.

Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur keskendus rahvastikutrendide teemale ning ütles, et Eesti rahvaarv 2015. aastal kasvas, kuid üldjoontes on näha siiski langust. Inimesed koonduvad Harjumaale ja Tallinnasse ning kümne aastaga on Harjumaa ja Tallinn kasvanud sama palju kui kogu Eesti rahvastik vähenenud.

Positiivsena tõi ta välja selle, et oodatav eluiga on tõusnud ja on endiselt üks suuremaid Euroopas.

"Rahvaarv kasvas aasta jooksul, mis on varasema langusperioodiga võrreldes erakordne. Kui võtta protsentuaalselt, siis see kasv ikkagi ei mõjutanud oluliselt Eesti rahvastikku, rahvaarvu," rääkis Tammur.

Ühtlasi oli sel aastal välja antud aastaraamat viimane, kuna järgmistel aastatel ilmuvad andmed juba internetis ja kaante vahel olevat väljaannet enam ei tule.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus