Haridustöötajaid pahandab, et koalitsioonilepe ei anna konkreetseid lubadusi õpetajate palgatõusuks
Uues koalitsioonileppes ei ole konkreetsete numbritega lubadust õpetajate palgatõusuks, Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on selline info halb üllatus, sest kõik kolm valitsusliidu erakonda lubasid oma valimisprogrammides õpetajatele selgete numbritega palgatõusu.
Veel paar päeva tagasi teatasid kõik kolm valitsusläbirääkimistel osalevate erakondade esindajat Õpetajate Lehe veergudel, et koalitsiooni konsultatsioonide hariduse töörühmas on üksmeelsele kokkuleppele jõutud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Õpetajate keskmine palk loodeti viia 2019. aastaks 120 protsendile Eesti keskmisest palgast. Kui läbirääkimistel jõuti aga kulude ja tulude ridadeni, siis visati konkreetsete numbritega lubadus välja.
"Kokkulepe oli, et hiljem vaadatakse sellele tervikuna peale. Siis vaadatakse, missugused kulud on prioriteetsed ja nendele leitakse kate. Teised, millele katet ei leita, visatakse välja," rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Esindaja hariduse töörühmas Jevgeni Ossinovski.
"Loomulikult, eelarveläbirääkimised seisavad iga-aastaselt ees ja küllap siis leitakse mingisugune palgatõusuprotsent ka õpetajatele, aga minu hinnangul on tegemist niivõrd prioriteetse valdkonnaga, et see oleks võinud koalitsioonileppes kajastuda," lisas ta.
Haridusministri portfellist loobunud Ossinovski lisas, et tegelikult tuli temale palganumbrite väljajäämine üllatusena, sest kõikide valitsusliidu erakondade valimisprogrammides oli sees lubadus tõsta õpetajate palk 120 protsendile Eesti keskmisest palgast.
Sarnast pettumust väljendas ka Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, kes saatis ka valitsusläbirääkimiste algfaasis erakondadele märgukirja, kus palus õpetajatele palgatõusu.
"Aga tundub jällegi nii, et enne valimisi lubatakse ja pärast valimisi läheb nii nagu alati - et loll on see, kes valimiseelseid lubadusi usub," tõdes Voltri.
Ta ütles, et ei nõua palgatõusu lihtsalt niisama, vaid kardab Eesti õpetajaskonna väljasuremist.
Isamaa ja Res Publica Liit on aga valitsusleppe haridusvaldkonnaga rahul, sest raha lubatakse nende arvates kogu haridus- ning teadusvaldkonda juurde.
"Ehkki ühtegi konkreetset numbrit palgatõusudeks sisse ei läinud, siis õpetajatel ja kõikidel haridushuvilistel inimestel on põhjust küll rõõmustada. Nüüd on koalitsioonileppes sees väga oluline lause: haridus ja teaduskulutused ei tohi langeda alla kuute kuni seitset protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellist protsendinõuet ei ole varem nii selgelt kirjas olnud," rääkis IRL-i esindaja töörühmas Liisa-Ly Pakosta.
Votri hinnangul see protsent põhjus rõõmustamiseks siiski pole.
"Minu teada eelmisel aastal oli see 6,7 protsenti. Kui me nüüd peaksime rõõmustama selle üle, et see langeb ainult 0,7 protsenti, siis kas see on nüüd põhjus rõõmustamiseks? Ma natukene kahtlen. Ja jällegi, me räägime väga umbmäärasest üldisest hariduse üldrahastamisest, mitte ei räägi õpetajate konkreetsest palgafondist," kommenteeris Voltri.
Ossinovski sõnul on lubadus siduda haridus ja teaduskulud kuue kuni seitsme protsendiga sisemajanduse kogutoodangust hea, kuid sellised deklaratsioonid, mis ei ole reaalse katteallikaga seotud, ei ole eriti pidavad.
Toimetaja: Merili Nael