Politoloog: ühise presidendikandidaadi leidmiseks on vaja hirmumomendi tekkimist

Video
25.04.2016 21:15
Rubriik: Eesti

Erakonnad võivad leida ühise kandidaadi siis, kui neile astub vastu jõuline presidendikandidaat opositsioonist, leiab politoloog ja poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht. Parlamendierakondadel on tema arvates keeruline ühist kandidaati leida ning valitsuserakonnad sunniks tema hinnangul koonduma näiteks tugev EKRE kandidaat.

"Ilmselt on selleks vajalik piisava hirmumomendi tekkimine, et teatud erakonnad suudaksid kokkuleppele jõuda. Potentsiaalne vastaskandidaat peab olema piisavalt tõsiseltvõetav ja hirmutav figuur, et see surve tekiks," ütles Leht "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui EKRE suudab selgelt ja jõuliselt välja tulla ja oma kandidaadile tugeva toetuse tagada, siis võiks olla EKRE kandidaat see, kes sunnib valitsuserakondi ja võib-olla ka Vabaerakonda koonduma," märkis Leht.

Hetkel on endast märku andnud 4 võimalikku kandidaati – Siim Kallas, Jaak Jõerüüt, Marina Kaljurand ja täna Urmas Paet. Keskerakondlane Jüri Ratas ütles, et kolme võimaliku kandidaadi ilmumine toob ühiskonda debati. "Selline debatt ühiskonnas, olgugi et inimesed ei vali presidenti, on väga tervitatav," märkis Ratas.

Kuigi võimalike presidendikandidaatide read täienevad peaaegu iga päev, on koalitsioon lubanud leida erakondade ülese kandidaadi. Opositsioon pole sellele ideele vastu ja ütleb, et nende erakondade meeliskandidaadid selguvad alles suvel. Vaid EKRE suhtub ideesse mõneti kahtlevalt.

EKRE esimees Mart Helme arvab, et nende puhul, kes ennast võimaliku presidendikandidaadina määratlevad, mängib mingil määral rolli isiklik edevus ja ambitsioon. "See näitab ka nõrka närvisüsteemi, sest tugeva närvisüsteemiga inimesed ja erakonnad ei ole veel välja käidud."

Ajakirjanduses on võimalike kandidaatidena nimetatud ka Euroopa Parlamendi liiget Indrek Tarandit, riigikogu esimeest ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestorit, endist õiguskantslerit Allar Jõksi ning EKRE esimeest Mart Helmet. Helme ei kinnita ega lükka ümber oma võimalikku kandideerimist. Riigikogu voorudes kandideerimise ta välistab.

"Meie erakond ei saa oma kandidaati Riigikogus üles panna ilma toetusallkirjadeta. See tähendab, et peaksime minema müts käes kellegi käest teeneid nuruma. Oleme seda meelt, et me väga ei taha neid teeneid nuruma minna," nentis Helme.

EKRE 7-liikmeline fraktsioon oma kandidaati üksi Riigikogus üles seada ei saa, selle jaoks on vaja 21 riigikogulase toetust. Valimiseks on vaja vähemalt 68 häält.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!