Omavalitsustel ei leidu pagulaste majutamiseks vajalikke elamispindasid
Sotsiaalministeerium küsis seoses pagulaste vastuvõtmisega Eesti omavalitsustelt, milliseid elamistingimusi nad saaksid pagulastele pakkuda. Tänaseks on 183 omavalitsusüksusest andnud oma vastuse 26, kellest enamus ei näe võimalust järgmisel aastal Eestisse saabuvaid inimesi vastu võtta. Suurematest omavalitsustest on andnud negatiivse vastuse Haapsalu linn ja Jõgeva vald.
Peamise probleemina toovad omavalitsused välja valla või linna omanduses olevate sotsiaalkorterite vähesuse. Näiteks Kiili vallal on olemas kaks sotsiaalkorterit Luige alevikus, kuid mõlemad on vallavanema poolt allkirjastatud avalduse kohaselt "sotsiaalsubjektidega" hõivatud.
Samuti on Kiili vallal üks munitsipaalpind Paekna külas, kuid omavalitsuse hinnangul ei sobi see pagulaste vastuvõtmiseks, kuna seda on vajalik säilitada vallas tekkida võivate kriisiolukordade lahendamiseks.
Eelpool toodud põhjenduse on toonud paljud tänaseks ministeeriumile vastu edastanud omavalitsused.
Suurematest linnadest andis eitava vastuse Haapsalu linn, mis omab 54 munitsipaal eluruumi, millest 22 on tunnistatud linna volikogu otsusega sotsiaalkorteriks.
"Nimetatud eluruumid on asustatud elanikega, kes omavad põhjust linna omandis oleva eluruumi üürimiseks," rõhutati Haapsalu avalduses, kus viidati, sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahvile 14, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama.
Tugisüsteemid puuduvad
Lisaks selle viidatakse palju omavalitsuste avaldustes, et haldusüksusel puudub võimekus inimesi lõimida kohalikku kogukonda. Jõgeva vallavolikogu leidis, et pagulased saabuvad oluliselt teisest kultuurikeskkonnast ja nende kohandumine meie harjumuste ja tavadega võib osutuda keeruliseks.
Seetõttu otsustati vallavolikogus, et Jõgeva vald ei ole valmis pakkuma pagulastele eluruume ning esmajärjekorras oleks vaja parandada ja toetada meie endi abivajajate elutingimusi ja igapäevast toimetulekut.
Lisaks Jõgeva vallale juhtis integratsiooni- ja sotsiaalsüsteemi puudujääkidele tähelepanu ka mitmed teised omavalitsused. Laekvere vallavanema Aarne Laasi poolt sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas öeldakse, et Laekvere valla jaoks on põhiliseks probleemiks tugisüsteemi puudumine.
Peale selle kahtleb Laas, kas pagulastele jagub sobivaid töökohtasid, sest vallas tegeletakse peaasjalikult põllumajanduse ja metsandusega. Samuti tõdes Kaiu vallavanem Erika Reinumägi, et tema juhitud omavalitsuses elavad inimesed käivad peaasjalikult tööl Tallinnas või erinevates välisriikides.
"Seega ei ole kohalikel ettevõtjatel pakkuda ta töökohti," kirjutas Reinumägi avalduses, kus märkis, et pagulaste paigutamine Kaiu valla territooriumile on hetkel problemaatiline.
Ministeerium: järeldusi on veel ennatlik teha
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse sõnul on ministeeriumini jõudnud umbes 40 vastust, millest kõik ei ole veel dokumendiregistrisse üles pandud. Ministeerium ootab oma päringule kõikide omavalitsuste vastuseid homme õhtuks, kuid Aleksiuse sõnul on paljud teatanud, et vajavad otsuse langetamiseks lisaaega.
"Eitava vastuse annavad kiiresti need, kes on oma otsuses kindlad, kuid need omavalitsused, kes asja tõsiselt kaaluvad, soovivad mõtlemiseks lisaaega," selgitas ministeeriumi esindaja ERR-i uudisteportaalile. Tema sõnul on seetõttu veel ennatlik järeldusi teha.
Samuti kinnitas Aleksius, et majutusvõimalusi on pakkunud sotsiaalministeeriumile teiste seas näiteks ettevõtjad ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. "Kindlasti ei piirdu majutusvõimaluste otsing vaid kohalike omavalitsuste võimalike sotsiaalpindadega," lausus Aleksius.
Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas, et omavalitsuste puhul vaadatakse ka töövõimalusi, sest pagulaste elukoht määratakse eelkõige töökoha järgi. "Mõte ei ole selles, et inimesed lihtsalt ära paigutada, vaid soovime neid aidata kindlale elujärjele," rõhutas ministeeriumi esindaja.