Leht: Pärnu haigla juhtkond mätsis varguse kinni
Pärnu haigla juhtkond otsustas pärast eri hinnangutel 28 000 – 36 000 euro suuruse varguse avastamist jätta prokuratuuri pöördumata.
Postimees kirjutab, et Pärnu haigla majandusosakonna juhatajana töötas pikki aastaid inimene, kes jäi lõpuks vahele ulatusliku vargusega, kuid sellest hoolimata ei pöördunud haigla juhid prokuratuuri poole, vaid kandsid tekkinud kahju vaikselt kuludesse ning kahtlusalune lahkus omal soovil ametist.
2012. aastal korraldatud erakorralise inventuuri raames võeti ette haigla lattu paberil sisse tulnud ja sealt tegelikuks kasutamiseks välja kirjutatud kaubad 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruari lõpuni ning selgus, et pea kõigi kuude jooksul osteti kaupa lattu oluliselt suurema summa eest, kui seda väljastati ning seejuures osteti 63 protsenti kõigist majandusmaterjalidest vaid ühelt firmalt.
Inventuur selgitas, et majandusosakonna juhataja ostis samalt ettevõttelt majanduspaberit 42 protsenti rohkem, kui tegelikult planeeritud ehk osakonnajuhataja ja tema lemmikfirma mängisid kokku ja on tõenäoline, et haigla poolt paberi ja kilekottide eest firmale makstud raha jõudis käänulisi teid pidi majandusjuhatajani.
Majandusmaterjalide laos leiti kokku 36 000 euro suurune puudujääk, samuti püüdis majandusjuhataja kaupa fiktiivselt haigla teiste osakondade arvele ümber kirjutada, aga jäi sellega vahele ning selgus ka, et saatelehtedel oli võltsitud kauba vastuvõtjate allkirju.
Niisiis väljastas majandusjuhataja ainuüksi iseendale fiktiivselt ligi 21 000 euro eest kaupa, koos fiktiivselt teiste osakondade nimele kirjutatud kaubaga oli puudujääk 36 000 eurot, haigla juhi Urmas Sule andmetel jäi puudujääk alla 28 000 euro, Postimehe valduses oleval dokumendil on siiski suurem summa.
Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et haiglale õigusabiteenust osutav advokaadibüroo analüüsis nii majandusjuhataja võimalikku tsiviil- ja kriminaalvastutust kui ka nõude sissenõudmise perspektiivi ja otstarbekust ning tuginedes antud hinnangule, otsustati tunnistada nõue ebatõenäoliseks ning selle hüvitamise perspektiivituse tõttu nõude sissenõudmisega mitte alustada.
"See sündmus, millest räägitakse, toimus aastal 2012, kus täiendava auditi käigus me avastasime majandusmaterjali laos puudujäägi. See suurusjärk oli ca 28 000 eurot ja see ei olnud ainult puudujääk, vaid selle auditi tulemusena me nägime, et seal oli lao arvestust peetud niimoodi nagu ladu ei pea pidama. Tuvastasime siis, et vastutus ei ole mitte ainult ühel isikul, see puudutas kindlasti ka majandusjuhatajat ja haldusteenistusjuhatajat. Majandusjuhataja ja haldusteenistusjuhataja tänase seisuga Pärnu haiglas ei tööta," kommenteeris Urmas Sule ERR-i raadiouudistele.
Sule ütles, et kolmapäevasel nõukogu koosolekul tuleb arutlusele ka n-ö Bitcoinide kaevandamise teema.
"Valmistame kõik materjalid ette ja püüame anda nõukogule niivõrd detailse ja ühese informatsiooni kolmapäeval kui vähegi võimalik. Kui on vaja täiendavat informatsiooni, siis loomulikult tuleb seda teha ka peale kolmapäevast nõukogu istungit," lisas Sule.
Toimetaja: Marek Kuul