Ministeeriumi hinnangul ületas pimedate kooli direktor nägemispuudeta lapsi vastu võttes oma volitusi (1)

Video
Susann Kivi, Tartu
27.07.2016 23:27
Rubriik: Eesti

Haridusministeerium lõpetas erakorraliselt töölepingu nägemispuudega õpilastele mõeldud Tartu Emajõe kooli direktori Arvo Pattakuga. Ehkki seaduse järgi otsustab direktor haridusliku erivajadusega õpilaste kooli vastu võtmise, leiab ministeerium, et Pattak ületas volitusi, kui võttis kooli õpilasi, kellel pole nägemispuuet.

Arvo Pattak on haridusministeeriumi sõnul viie aasta jooksul eiranud 2011. aastal kehtestatud nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise korda. Nii on tekkinud olukord, kus peaaegu pooled kooli 56 õpilasest ei vasta ministeeriumi hinnangul kooli sihtgrupile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

11 aastat Tartu Emajõe kooli direktorina töötanud Pattak ütles aga, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord on liiga jäik. Enne 2011. aastat oli kord Pattaku hinnangul paindlikum.

"Häda on selles, et silmahaigusi ja pimedust ei saa ainult kolme kriteeriumiga ära tähistada. Silmahaigusi on palju rohkem. Silma valgustundlikkus, silmad väsivad ja seal on ka muid silmahaigusi. Neljas punkt, mis meil välja jäeti, nõuab erimetoodikat, eripedagoogikat, eritingimusi, vahendeid. See jäeti lihtsalt välja," rääkis Pattak.

Tema sõnul ei tohiks vastuvõtutingimused arvestada vaid nägemisteravuse ja vaatevälja numbrilisi näitajaid.

Pattak ütles, et Tartu Emajõe kool on vastuvõtutingimustesse jätnud sisse lisatingimuse, mis võimaldab arvestada lapse individuaalseid erisusi. Seetõttu peaks haridusministeerium tema hinnangul praegu kehtivat korda muutma.

"Kooli tulevad õpilased ja kui seda regulatsiooni ei muudeta, siis teatud õpilasi me vastu võtta ei saa, kuigi neil on nägemispuue," märkis Pattak.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oleks Arvo Pattak pidanud juba varem tõstatama vastuvõtutingimuste muutmise vajaduse. Ministeeriumi sõnul ei õigusta kehtivate vastuvõtutingimuste kriitika nende eiramist.

"Kui regulatsioon ei vasta päris elu vajadustele, siis peab tegema ettepaneku regulatsiooni muuta ja see oli ka põhiline etteheide koolijuhile," selgitas Trummal.

Tema sõnul on võimalik, et nägemispuudega õpilaste vastuvõtmise kord tulevikus muutub.

"Oleme kavandanud, et juba sügisel kutsume kokku koolispetsialistid ja nägemispuuetega inimeste organisatsioonide esindajad ja siis arutame, kas see regulatsioon ja metoodika vastab tänapäeva vajadustele ja nõuetele," ütles Trummal.

Sel aastal toimub vastuvõtt Tartu Emajõe kooli veel kehtiva korra alusel.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!