Eesti saab siin viibivate USA sõjaväelaste üle kohut mõista vaid erandjuhtudel
Pärast seda, kui riigikogu ratifitseerib Eesti ja USA vahelise kaitsekoostöö leppe, võib Eesti riik siin viibivate USA sõjaväelaste üle kohut mõista vaid erandjuhtudel.
Riigikogu heakskiitu ootava USA ja Eesti vahelise kaitsekoostöö leppe järgi saaks Eesti riik siin tegutsevate USA sõjaväelaste üle kohut mõista vaid erandjuhtudel.
Neile USA sõduritele, kes Eestis vangi mõistetakse, lubab riik aga leebemaid tingimusi, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kõigi NATO liikmesriikide vahel on sõlmitud relvajõudude staatuse kokkulepe nimega SOFA (Status of Forces Agreement), mille alusel tegutsevad Eestis näiteks Suurbritannia ja tänaseni ka USA kaitsejõud.
Värske USA ja Eesti kaitsekoostöö lepe võtab küll aluseks NATO SOFA, kuid kaitseministeeriumi sõnul täpsustab seda. Muuhulgas kirjeldavad mõlemad lepingud, mis tingimustel mõistetakse õigust nende sõdurite üle, kes vastuvõtva riigi seadusi on rikkunud.
NATO raamleppe järgi jääks kohtupidamine USA korralda juhul, kui süüteos kannatavad USA enda relvajõud või kui tegu saadetakse korda teenistusajal.
Vabal ajal linna peal tehtud "pahandusi" menetleksid juba Eesti õiguskaitseorganid ning lõpuks ka Eesti kohus.
Värske leppe järgi aga oleks ka sellisel puhul õigusmõistjaks USA. Meie loobumine pole siiski absoluutne, ning eriti tähtsatel üksikjuhtumitel on Eestil kakskümmend üks päeva, et ohjad enda kätte võtta.
Mida Eesti täpselt sellisest õigusmõistmise üleandmisest võidab, kaitseminister Margus Tsahkna ei ütle, küll aga rõhutab ta uue leppe tähtsust laiemalt.
"Meie jaoks on hea see, kui Ameerika sõjavägi on Eesti territooriumil valmis meid kaitsma. Meie jaoks on hea see, kui meil on kõik punktid vabatahtlikult läbi räägitud ja see kokkulepe sõlmitud. Ilmselgelt käib selle lepingu sõlmimine närvidele Venemaale ja ka nendele tegelastele, kes võib-olla mõtlevad rohkem venemeelselt," lausus Tsahkna.
Ka endise kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa hinnangul on tegemist USA puhul küllalt standardse lepinguga ning ta ei usus, et sellest tulevikus probleeme võiks tekkida.
"Kõige rohkem probleeme on Ameeriklastel ja Jaapanlastel omavahel. Seal on teatud raskeid kuritegusid Ameerika sõjaväelased korda saatnud. Seal on vastuseisu olnud, aga Euroopas ma isegi ei tea, et suuri pahandusi oleks olnud," ütles Laaneots.
Kõigist süütegudest, millega Ameerika sõdurid hakkama saavad, peavad USA relvajõud meie võimudele teada andma. Erandina ei pea relvajõud teavitama pisirikkumistest. Et sellist mõistet meie õigusruumis ei ole, usub Laaneots, et selle peaks täpsemini lahti selgitama. Tsahkna sõnul on tegemist puhtalt formaalsusega.
"See on lihtsalt informatsiooni liigutamise reguleerimise punkt. Päriselus on ikkagi nõndamoodi, et kui mingi intsident juhtub, siis see selgelt jõuab ka meie õiguskaitseorganiteni ühte või teist või kolmandat pidi," sõnas kaitseminister.
Lõpuks on siiski võimalik, et USA sõduri vabal ajal korda saadetud pahateos nähakse olulist erandjuhtu ning Eesti õiguskaitseorganid hakkavad asja menetlema. See ei tähenda, et sõdur peaks viibima meie eeluurimisvanglas, vaid kui USA soovib, võib ta sel ajal olla ka sõjaväeosas.
Juhul, kui Ameerika sõdur aga vangi mõistetakse, rakenduvad taas värske lepingu sätted. Nimelt lubatakse USA sõjaväeinstitutsioonidel teda külastada väljaspool külastusaegu ning pakkuda talle heaolu ja motivatsiooni soodustavat abi, nagu riietus, toit, voodipesu ja hambaravi. Tsahkna sõnul on ka see lepingupunkt Eestile hea.
"See leping sõlmitakse selle jaoks, et Ameerika Ühendriikide sõjaväelased - poisid, tüdrukud - tuleksid oma kodust väga kaugele potentsiaalse võimaliku ohu keskele kaitsma Eestit, kaitsma NATOt. Ameerika Ühendriikide huvides on see, et me tagame neile nende õigused ka siis, kui näiteks toimub kohtumenetlus," selgitas Tsahkna.
Lepingu jõustumiseks peab selle ratifitseerima riigikogu. Pärast seda kehtib leping kümme aastat ning seejärel võivad nii Eesti kui USA lepingust ühepoolselt taganeda.
Toimetaja: Priit Luts