Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab kolmapäeval (1)

Video
Aleksander Krjukov, Indrek Kuus
27.09.2016 18:51
Rubriik: Eesti

Riigikogu erinevad fraktsioonid kinnitasid ERR-ile, et tõenäoliselt võib Kersti Kaljulaid 3. oktoobril arvestada terve fraktsiooni häältega. Reformierakond, kes soovis kandidaadina näha Jüri Luike, otsustab oma toetuse Kaljulaiule kolmapäeval.

Keskerakonna liige Arvo Sarapuu ennustas, et Kaljulaiu taha koondub kogu Keskerakonna fraktsioon.

Jüri Ratas ütles aga, et kõik fraktsiooni liikmed Kaljulaidu ilmselt ei toeta. "Usun, et enamus on Kaljulaiu taga. 27 häält ei ole, aga suur enamus on," märkis ta.

Nende fraktsioonikaaslane Peeter Ernits ütles päeval, et nende Keskerakond on selles küsimuses lõhki. Ernits märkis, et keskfraktsioon kandidaati otseselt arutanud ei olegi. "Seda tehakse kinniste uste taga ja üritatakse leida selline frankfurter-president, kellele püütakse 68 allkirja saada," ütles ta. Ernitsa hinnangul ei pruugi allkirjad pidada, nimetades kiirkorras presidendi valimist farsiks.

"Julgen öelda, et Kaljulaiul on kogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni toetus," ütles ka IRL-i liige Priit Sibul.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et vaimustuses tema erakonnakaaslased ei ole, kuid Kaljulaid võib nende toetusega arvestada. "Tuleb meilt kuus või seitse häält pole hetkel oluline."

Ta märkis, et oluline on fraktsioonikaaslaste jaoks kolmapäevane Kaljulaiuga kohtumine. "Üldine hoiak on juba praegu selline toetame, kuid tuleb olla aus, et ega meie nagu suurem osa Eesti rahvast tema maailmavaatest palju ei tea. Tänasel kohtumisel avaldas mulle isiklikult positiivset muljet tema hoiak Euroopa Liidu suhtes."

Helme sõnul loodab ta, et Kaljulaid annab neile võimaluse südemetunnistusega vastuollu minemata teda toetada. "Hindan üldist asjade seisu heaks, igal juhul poleks me toetanud Jüri Luike, keda toetas väga Reformierakond."

Sotsid kavatsevad Kaljulaidu terve fraktsiooniga toetada ja leiavad, et Kaljulaid on just selline kompromissi loov kandidaat, kellele 68 riigikogu liiget toetada võivad. "See paistis väga selgelt läbi, kui viis erakonda olid valmis teda esitama," ütles Anvelt.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus, kes hilines vanematekogu koosolekule lausa pool tundi ütles, et fraktsioon otsustab toetuse homme pärast Kaljulaiuga kohtumist.

"Me oleme natuke äraootaval seisukohal, kuna ta on suhteliselt uus nimi selles presidendivalimiste protsessis," sõnas Tiidus. Esimene Reformierakonna valik oleks olnud tema sõnul Jüri Luik.

Reformierakonna liige Igor Gräzin kommenteeris vanematekogu otsust, öeldes, et "erakondlike kandidaatide aeg on möödas".

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et Kersti Kaljulaid on presidendikandidaadina ootamatu, kuid kindlasti hea valik. Samas tunnistas Herkel, et ka nende esimene valik olnuks Jüri Luik.

Herkel lisas, et seda, kas Vabaerakonna liikmed annavad oma allkirjad Kaljulaiu üles seadmiseks, selgub homme pärast temaga kohtumist. Samas märkis, ta, et kui hääletamiseks läheb võib Kaljulaid Vabaerakonna häältega arvestada.

Herkel märkis, et Kaljulaiule tehti ettepanek seetõttu, et kaks erakonda ei toetanud Jüri Luike.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus