Võsastunud alast on Šoti mägiveiste abiga saanud Pärnus kaunis rannaniit
Paljude suures osas euroraha eest teostatud projektide puhul ei pääse tulemus samavõrd hästi mõjule kui Pärnu rannas. Vaid kolm ja pool aastat väldanud projekti tulemusena on võsastunud ja kõrkjates alast saanud kaunis rannaniit, projekt lõpeb järgmisel aastal.
Esimesed 34 Šoti mägiveist jõudsid Pärnu randa 2010. aasta septembris, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõrkjad olid nii kõrged, et loomad kadusid seal silmapilkselt ja inimestelegi ulatus taimestik üle pea.
2010. ja ka järgneval aastal polnud projekti "Lehmad linna" veel olemas, see sai alguse 2012. aastal ja peale selle, et loomad jätkasid rannaniidu kõrkjatest puhtaks söömist, ehitati ka kaks linnuvaaltlustorni ja tänavu valmib postidel matkarada.
"Esimene suurem eesmärk on peaaegu seljatatud. See oli siis rannaniidu vanast pilliroost vabastamine ja karjatamise taasalustamine kuskil 220 hektaril. Praegu on meil nii 200 hektarit karjatamises, paarkümmend on veel jäänud, mis on raskemad kohad, kuhu loomad hästi peale ei pääse. Teine suurem saavustus on turismitaristu, mis kohe-kohe saab laudtee või matkaraja näol valmis," rääkis keskkonnaameti "Lehmad linna" projektijuht Bert Holm.
Igale poole lehmad sööma ei pääse, sest rannalõugastes on vesi ka kõige palavamal suvel. Aga nendegagi kavatsetakse üht-teist ette võtta.
"Need veesilmad samamoodi, kui nende servi loomad ei hoolda, ei söö seda taimestikku ära, siis sinna tekib selline ujuv pilliroorisoom. Vähemalt 50 hektari ulatuses tahaks lõugaste servades seda risoomi seal välja kaevata, et see pilt läheks veel paremaks ja Pärnu rannaniidu ajalooline ilme taastuks täies ulatuses," ütles Holm.
Projekt lõpeb 2016. aastal, see aga ei tähenda, et kõik läheb vanadesse rööbastesse. Loomi tuuakse endiselt Pärnu randa, seda hakatakse rahastama Pria kaudu.
Toimetaja: Liis Velsker