Tööandjad vajavad vähenenud töövõimega inimeste palkamiseks julgustamist
Eestis on töövõimetuspensionäride arv kasvanud viimase kümne aastaga 61 protsenti ning kasv on kiire. Aastas kulub riigikassast töövõimetuspensionide ja sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks enam kui 300 miljonit eurot. Riik loodab tööhõivereformiga seda olukorda muuta, paraku pole aga enamus tööandjaid valmis tööle võtma osalise töövõimega inimesi. Probleemiks on ka kohalike omavalitsuse väga erinev võime pakkuda sotsiaalteenuseid. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris teemat lähemalt.
Kolm enamlevinud töövõimetuse põhjust on vereringeelundite haigused, lihasluukonna haigused ning psüühika- ja käitumishäired. Viimasel põhjusel oli püsiv töövõimetus läinud aasta alguse seisuga ligemale 21 000 inimesel, viies selle diagnoosi liigeste haiguste järel teiseks enimlevinud töövõimetuse põhjustajaks.
"See on kogu Eestis tegelikult tõusev trend, et on just need puuded psüühilist laadi, et kas on siis tegemist stressi, täiesti välja arenenud depressiooni diagnoosiga," nentis Veriora valla sotsiaaltööspetsialist Ave Paju.
"Ühest küljest need inimesed ei taha väga tunnistada või kuidagi peavad häbiväärseks, hinnanguliseks seda, et neil selline võimalik erivajadus on või puue ja teisest küljest ka just ümbruskonna, kaasa arvatud tööandjate toimetulematus," lisas Paju.
Nii võibki vabalt juhtuda, et ettevõtja polegi teadlik sellest, millise töövõimega inimesed tema juures tegelikult töötavad.
Puudus on tugiisikutest
"Ma arvan, et see ei ole ainult tööandjate probleem, see on meie ühiskonnas, et kui me ütleme, et see on töövõimetuspensionär või puudega inimene, siis me mõtleme kohe, et ahah, see on selline ratastooli inimene, eks ju. Füüsilise puudega inimene võib olla ka see, kellel on, ma ei tea, kaks sõrme puudu," kommenteeris töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja.
Just tugiisikutega on Eesti omavalistustes suur kitsas käes. 2014. aasta andmeil osutas üksnes 44 protsenti omavalitsustest tugiisiku ning ainult 22 protsenti isikliku abistaja teenust. Põhjuseks väike töötasu ning inimeste puudus eelkõige just maapiirkonnas, aga mureks on seegi, et kõik tunnevad kõiki.
"See probleem võib olla sellepärast, et inimesed ei usalda, et ikkagi on ka selline niuke paranoia levinud või kuidagi siuke eelarvamus, et noh ta läheb ja räägib ka siin võib-olla küla pidi, mis tema elus nagu toimub või mis on tema sellised spetsiifilised teemad," sõnas Veriora valla sotsiaaltööspetsialist Paju.
Tugiisiku teenust plaanivad arendada kõik maakonnad, sest keskmiselt on planeeritud, et abivajajate arv võib kasvada poole võrra. Sama lugu on sotsiaaltranspordiga - sihtrühma kasv on planeeritud pea 40 protsenti.
Need on teemad, millega omavalitsused juba tegelevad. Jätkuvalt on aga õhus küsimus, kust võtta tööd.
"Seda ma ei saa öelda, et töö on otsa saanud. Küsimus on see, kas meil on olemas inimestele sobiv töö. See, mis sobib mulle, ei pruugi sobida sulle," tunnistas töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Mandel.
Üks lahendus tööhõive suurendamiseks on Mandeli sõnul osaajaga töö. "Kui meil tekiks või tööandjad oleks huvitatud osaajaga töökohtade suurendamisest, siis igal juhul inimeste hõivatus kasvaks."
Toimetaja: Laur Viirand