Riigikogu tõmbas roolijoodikute automaatsele šokivangistusele pidurit
Riigikogu õiguskomisjon tõmbas pidurit justiitsministeeriumi kavale määrata korduvalt joobes sõidukit juhtinud inimestele automaatselt šokivangistus. Õiguskomisjon arutas mitmeid alternatiivseid võimalusi ning ootab paari nädala jooksul justiitsministeeriumilt eelnõu kohendamist.
Politsei tabas eelmise aasta esimesel poolaastal roolist ligi 2800 joobes juhti. Neist enam kui 1400 oli kuriteopiiri ületanud joobes ning 1300 väärteo korras karistatavas joobes, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Õiguskomisjoni liige, endine siseminister ja varem ka justiitsministri ametit pidanud Hanno Pevkur ütles automaatset šokivangistust kritiseerides, et kohtutele peaks jääma õigus otsuseid kaaluda, mitte kohustus teistkordse joobes juhtimise eest inimest vangi saata. Ta lisas, et automaatne šokivangistus viiks karistuste proportsioonid paigast ära.
"Praegu on olukord, kus kaks inimest omavahel kaklema minnes ja näiteks raskeid kehavigastusi tekitades ei lähe inimene kinnimajja, on võimalik määrata tingimisi karistus ja kui inimene jääb teist korda joobes juhtimisega vahele, siis on igal juhul kinnimajja minek. Nii, et need proportsioonid kipuvad paigast ära minema," kommenteeris Pevkur.
Vandeadvokaat Indrek Sirk ütles, et seadused lubavad ka täna purjus peaga sõiduki juhtimise eest reaalset vangistust määrata. Kui karistamine muutub automaatseks, jääks arvestamata, et juhtumid on erinevad.
"Tänane eelnõu näeb ette selle, et inimene, kes ka näiteks viis aastat tagasi on joobes autot juhtinud, võib ka täna uuesti sattuda selle sätte alla ja on ikkagi vaks vahet kas see inimene sõidab purjus peaga Tallinnas raekoja platsil, tehes seal nö sõõrikuid, või ta teeb näiteks traktoriga põllu peal tööd ja on siis alkoholi tarvitanud. Ühiskonnaohtlikkus on hoopis teistsugune," leiab Sirk.
Sirgi sõnul mõjuvad erinevatele inimestele erinevad karistused ja paadunud roolijoodikud ei karda purjus peaga rooli istumist, sest nad ei karda vahele jääda. Hanno Pevkuri sõnul kardavad roolijoodikud kõige rohkem juhtimisõigusest ilmajäämist.
Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et komisjoni istungil pakuti välja erinevaid variante.
"Oli ka selliseid ekstreemseid ettepanekuid, et kui üks õiguskomisjoni liige pakkus välja, et on olemas selliseid praktikaid teistes riikides, et kui kolm korda on olnud kriminaalse joobega, et võtta siis ära eluks ajaks juhtimisõigus," märkis ta.
Seda teed täna minna ei otsustatud. Karilaiu hinnangul oleks tõhusaim juhtimisõigus ära võtta aastaks - kaheks. Komisjoni ettepanek oli, et justiitsministeerium kohendaks eelnõu teksti. Kuigi eelnõu oleks pidanud rakenduma juba 1. veebruarist, kavandatakse nüüd Karilaiu sõnul selle rakendumist märtsist või aprillist.
Toimetaja: Aleksander Krjukov