Saatse kordoni ülem kagupiiril: vaja oleks kasvõi traataeda
Eesti-Vene maismaapiiri tahtmatut või ka tahtlikku ebaseaduslikku ületamist aitaks ära hoida kasvõi traataed, arvas Saatse kordoni ülem Arvi Suvi.
Eesti ja Venemaa vaheline 130-kilomeetrine maismaapiir on täna sedavõrd erinevas seisus, et kui ühest kohast märkamatult üle ei saa, tuleb minna mõni kilomeeter eemale ja sealt võib läbi võsa Venemaale pääseda küllaltki kergelt. Piiri valvamiseks on tingimused head vaid ligemale 11 kilomeetril, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kuigi kaitsepolitseinik Eston Kohveri juhtum ei ole seotud piirivalvetööga, on see ometi toonud esile kitsaskohad, mille lahendamisest alles nüüd täiel häälel räägitakse.
Arvi Suvi tutvustas "Aktuaalsele kaamerale" Euroopa Liidu ja NATO idapiiri, sisuliselt aga võsa ja selleks, et mõista oma sattumist Venemaale, peab ilmselt tähetark olema.
"Kindlasti näiteks füüsiline tõke, väike traataed, hoiaks ära tahtmatud piiriületused," ütles Suvi. Küsimusele, miks traataeda ei ole, vastas piirivalvur, et praegu valvatakse Eesti-Vene ajutist kontrolljoont ja piirileping on ratifitseerimata.
Kuid ilmselt ei ole see ainus põhjus. Politsei-ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul on amet teinud juba varem mitmeid pingutusi, suheldes nii ministeeriumi kui ka riigikoguga, et praegune ajutine piir oleks korrralikult eristatav ja valvatav, kuid enne Kohveri juhtumit üsna tulutult.
Praegu on Saatse kordoni valvataval alal sellist piiririba, millisega võiks juba rahule jääda, ainult 4,5 kilomeetrit 32st. "Piirile läheneja märkab kollaseid hoiatussilte, märkab jäljeriba, aeda ja üldjuhul sellised rikkumised, mis tekivad tahtmatult, siin ka katkevad ehk rikkumist ei toimu," selgitas Suvi.
Hoiatusmärgid hoiavad eemale eelkõige juhusliku seenelise. Piiri tuleb aga enamasti valvata ikkagi tahtlike rikkumiste avastamiseks. Selle esmaseks eelduseks on selgelt eristatav piir. Elmar Vaher ütleb, et kagupiiri kvaliteetsel tasemel paika saamiseks oleks tarvis 20 miljoni eurost investeeringut. Kohveri traagiline juhtum on teema pinnale tõstnud ja Vaheri sõnul on saadud ka juba rahastust.
Pevkur: lähiajal on kõige olulisem piirijoone puhastamine
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul saavad idapiiri valvavad piirivalvurid lähiajal uued relvad, samuti on soetamisel täiendav kaitsevarustus ja valveseadmed. Lisaks otsustati, et lähiajal hakatakse puhastama piirijoont ja seda hakkab tegema Riigimetsa Majandamise Keskus.
"Piirijoone puhastamine on kõige olulisem. Kui on piirijoon puhastatud, siis me saame sinna osta uued valvekaamerad, mis annab tehnilise valve võimekuse ja sealt edasi järgnevatel aastatel, kui piirijoon on puhastatud, on võimalik piir füüsiliselt aia või taraga tähistada," selgitas minister.
Toimetaja: Sven Randlaid