Presidendi kantselei ei soovi Liberty mõisa residentsi rajada
Presidendi kantselei otsustas loobuda president Toomas Hendrik Ilvese ametiajal tehtud plaanist renoveerida Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi enam kui 4 miljoni euro eest presidendi ametlikuks residentiks.
Sellisel kujul ei ole president Kersti Kaljulaidi jaoks Liberty mõisa vaja, ütles presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kolmapäeval BNS-ile. Tema sõnul elab president Nõmmel ja töötab Kadriorus, mistõttu puudub vajadus uue kompleksi järele.
Lisaks tõi Linnamäe välja, et tõenäoliselt on Eesti rahvale oluline, et president viibiks võimalikult palju Kadriorus. Külaliste võõrustamiseks on väiksemate sündmuste jaoks võimalik kasutada Kadrioru lossi ja suuremate sündmuste jaoks näiteks Kadriorus asuvat Eesti Kunsti Muuseumi (Kumu) hooneid, rääkis pressiesindaja.
Kirjas rahandusminister Sven Sesterile teatas presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, et presidendile uue residentsi rajamine pole mõistlik. Samuti märgib Riisalo, et presidendi kantselei ei vaja seega residentsi rajamiseks ega ka kasutamiseks eraldatud rahaliseid vahendeid, mida oli algselt ette nähtud summas 4,4 miljonit eurot.
Viimaks soovib Riisalo hüvitada tehtud kulutused Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS), mis Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajal sõlmis lepingu presidendikantseleiga Liberty mõisakompleksi renoveerimistöödeks.
Tiit Riisalo ütles "Aktuaalsele kaamerale", et loobumise põhjuseks on ka projekti asukohast tingitud keerukus ja kallis hind.
RKAS-il tuleb Liberty mõis nüüd uuesti müüki panna. RKAS-i juht Urmas Somelar ütles, et ilmselt on see keeruline
"Kui see läheb müüki, siis loomulikult, me oleme ju teinud sinna ka valmis juba põhiprojekti ja sel juhul me püüame seda müüa huvitatud ostjale selliselt, et me saaksime selle raha, mis on investeeritud, ka tagasi," rääkis Somelar.
"Ma arvan, et see müük saab olema aastatepikkune, kui sellele üldse ostja leidub, sest ka naabrid on sellised, kes ilmselgelt ei ole huvitatud, et sinna arendataks midagi muud kui see, mis sinna algselt ette nähti," lisas ta.
President Ilvese esimese ametiaja kantselei ülem Siim Raie on varem öelnud, et suur osa poleemikast seoses Ärma talu ümber puhkenuga oleks olemata, kui presidendil oleks ametiajal riigi poolt residents.
President Kersti Kaljulaidi Nõmme kodu valve alla võtmise investeeringuteks kulus umbes 20 000 eurot.
"Kui tuleb järgmine riigipea, see on jällegi konkreetne inimene omade vajadustega. Põhimõtteliselt on võimalik elada ka siin, Kadrioru administratiivhoones, kuigi see ei ole ideaalne lahendus," ütles Riisalo.
"Me oleme lihtsalt omavahel arutanud, et kindlasti leiaks optimaalsema lahenduse, kui ehitada vajalik eluhoone presidendile, kasutades kaasaegset Eesti, miks mitte puitarhitektuuri mõnele sobivale kinnistule kuskil Kadrioru lähistel," rääkis ta.
2014. aasta alguses astus presidendi kantselei läbirääkimistesse RKAS-iga, ehitamaks Liberty mõisakompleksist moderne hoonetekompleks, kuhu kava järgi oleksid tulnud presidendi esindus- ja eluruumid. Lisaks oleks residents pidanud võimaldama võõrustada väliskülalisi.
Kompleksi renoveerimine hakkas venima erinevate riigihangete läbikukkumise tõttu. Algselt pidurdus projekteerimishange ja seejärel nurjus ehitushange. Ehitushanke nurjus, sest kõik laekunud pakkumused ületasid ehitamiseks ette nähtud 4,4 miljoni euro piiri. Venimise tõttu ei jõudnud kantselei Ilvese presidendiks olemise ajal hoone rajamist otsustada, mistõttu ehitamisotsuse langetamine jõudis president Kersti Kaljulaidi lauale.
Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle RKAS-ile. Varasemalt olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.
Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis, samuti oluline 18.-20. sajandi sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Kolme Eesti arhitektuuri- ja kultuuriajaloolise tähtsusega mälestisega – Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja – kompleksi kuuluvad hävinud Vana-Liberty maja, Vana-Liberty maja jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.
Kochide perekonna ajalugu algas Liberty alal 1822. aastal, mil Gustav Alexander Koch abiellus Karl Friedrichi tütre Caroline Elisabeth von Strahlborniga, saades territooriumi omanikuks. G. A. Koch töötas muuseas Tallinnas notarina, rae sekretärina, raehärrana ja rae advokaadina.
Ratas: presidendil võiks olla koht, kuhu külalisi viia
Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et presidendil võiks tulevikus olla koht, kuhu oma külalistega minna.
Peaministri sõnul aitaks selline paik hoida tulevikus ära Ärma talu rahastamisega sarnased arusaamatused ja skandaalid.
"Ma toon siin paralleeli kui 1990. aastatel president Lennart Meri üsna sageli kohtus oma külalistega, kes käisid Eesti riigis külas, Paslepas. Teatavasti on riik selle tänaseks maha müünud, see on erasektori käes," rääkis Ratas.
"Ma arvan, et kui presidendil oleks vastav maatükk koos hoonestusega, siis kaoksid ka sellised mured, et kui president lõpetab töö, siis kuidas seda on rahastatud ja kas on õiglaselt rahastatud. Kokkuvõttes ega see Eesti mainele hea ei ole," lisas peaminister.
Toimetaja: Merili Nael, Liisu Lass
Allikas: ERR/BNS