Klandorf: Veerenni ülesõidu avamine võib tähendada EL-i rahade kadumist
Alates eilsest suleti kolm aastat kestnud saaga järel kohalike elanike meelehärmiks Veerenni tänava raudteeülesõit, mida Tallinna linnavalitsus peab ohtlikuks. Samuti kardab linn, et Euroopa Liidu poolt rahastatud projekti muutmisel selliseks, nagu soovivad seda kohalikud elanikud, võidakse osa raha tagasi nõuda.
Veerenni tänava ülesõit pidi esialgu suletama 2012. aastal, kuid linnavalitsus lükkas selle kohalike elanike tugeva vastuseisu tõttu edasi 2015. aasta 31. oktoobrini, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Luite asumi ligi 800 elanikku võitlesid oma ainsa kesklinna viiva otsetee pärast kõvasti. Lisaks meeleavaldustele mindi kolm korda kohtusse, kuid sama palju kordi lükkas halduskohus elanike taotluse esialgseks õiguskaitseks tagasi, neist värskeima tänavu oktoobri lõpus. Tänaseks on Luite selts asja kaevanud edasi ringkonnakohtusse, kus kaasuse menetlemine veel käib.
Tallinna linn lammutab raudteeülesõidu ning edaspidi saab sealt üle vaid jalgsi ja kergliiklusvahendiga. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on tegemist EL-i ühtekuuluvusprogrammi poolt rahastatud projekt, milles oli ette nähtud Veerenni raudtee ülesõidu sulgemine.
Linnavalitsuse kinnitusel oli ülesõit vananenud tehnosüsteemide tõttu ohtlik ja sulgemisotsust toetasid majandusministeerium, Eesti Raudtee, tehnilise järelevalve amet ja ka linnavalitsuse tellitud uuring.
"Uuringu kohaselt midagi hullu ei muutu, välja arvatud see, et ülesõidukoht muutub rahulikumaks, seal võimalikud avariid kaovad ära, üthlasi tõid nad uuringus välja, et mullu oli erinevate rikete tõttu väga palju kinni see Veerenni ülesõidukoht, nii et nii või teisiti ei saanud autod seal liikuda," rääkis abilinnapea "Aktuaalsele kaamerale".
Projekti muutes võib kauda EL-i toetus
Lisaks sellele on Klandorfi sõnul linnavalitsusele oluline ka Euroopa Liidu poolne rahastus, mis võib projekti muutmise korral kaduda ehk projekt muutuks abikõlbmatuks.
Kui mingi osa projektist jääb meil tegemata, siis võidakse meilt nõuda summas üks kuni kuus miljonit eurot toetust tagasi. Me ei oska seda summat öelda enne, kui see asi hakkab toimima," rääkis abilinnapea.
Just raha on Luite seltsi juhi Marius Metsa sõnul peamine põhjus, miks Tallinn ülesõidust loobuda ei taha, sest ohtu seal ristmikul tema sõnul ei ole. "Seal on ilusti valgusfooride ja tõkkepuudega reguleeritud ristmik," ütles Mets.
Tema hinnangul on pigem Tallinn-Tartu maantee ohtlikum. "Võib-olla tuleks see ennem kinni panna, kui see ülesõit," rääkis Mets, kes kinnitas, et Veerenni ülesõit ei ole kindlasti ohtlik. Seda kinnitab ka linnavalitsuse poolt tehtud uuring, kus nenditakse, et ülekäigu sulgemisega halveneb operatiivsõidukite juurdepääs Luite asumile.
Kohalike elanike linnasõidutee pikeneb nüüd 1,8 kilomeetri võrra, kuid sellest rohkem kardavad elanikud tohutuid ummikuid.
Uuringud ei arvesta tulevikuga
Linnavalitsuse tellitud ja Stratumi läbi viidud uuringu kohaselt ei kasva Luite asumi kandi liikluskoormus märkimisväärselt, kuid Marius Mets pole sellega nõus.
"Stratumi uuring ei võta arvesse ühtegi tulevikuarengut ehk neid kinnistuid, kuhu on pandud peale detailplaneeringud, uuringus ei arvestata," rõhutas Mets.
Luite seltsi juhi väitel luuakse piirkonda tulevikus üle 10 000 töökoha. Abilinnapea Klandorf möönab, et milliseks kujuneb tegelik liiklusolukord, linn tegelikult ei tea.
"Uuringute järgi on kõik ülesõidud, läbipääsud ja tänavad projekteeritud vastavalt olemasolevatele andmetele, kuid teatud perioodil tuleb loomulikult ümber vaadata asju ja juurdeehitusi teha," kinnitas abilinnapea.
Luite asumi inimesed aga ei jäta jonni. Marius Metsal sõnul on veel mõned mõtted võitluse jätkamiseks, kuid esialgu tahab ta need seltsi sees läbi arutada.
Toimetaja: Allan Rajavee