Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Artur Taevere: tihti ei omandata koolis isegi baasoskusi
Hariduse vallas aastaid tegev ning sihtasutuse Noored Kooli üks asutajatest Artur Taevere leiab, et Eesti koolis jääb tihti vajaka elementaarsetest baasoskustest.
Baasoskused, mis hakkavad Taevere sõnul pihta sellest, et õpilane oskab lugeda, kirjutada ja saab ka loetust aru. Selle lisandub matemaatika ja arvutamine.
"Viimane PISA test näitas, et 13 protsenti 15-aastastest õpilastest ei ole baastasemel. See tähendab, et loed ajalehest artiklit, aga ei saa sellest aru. Kandideerid tööle, aga ei saa aru, mis on töö kirjelduses kirjas," selgitas ta arvamusfestivalil peetud debatil.
Sealt edasi tuleb Taever sõnul alles mõtlemine. "See tundub kõik väga lihtne, aga kui käia koolides Eestis, siis kas meil on ikka eesmärk, et inimene õpiks mõtlema? Testitulemused näitavad, et kriitiliselt ja loovalt suudavad mõelda vaid 6-8 protsenti."
Suhtlemine ja koostöö, mis Taevere arvates peaks samuti olema elementaarne, on jäänud vaeslapse rolli. Praegune kool ei ole tema hinnangul sellele keskendunud, et õpilased oskaksid eriarvamusi lahendada või koos eesmärgi nimel töötada.
"Lõpuks veel ka pingutamine, püsivus ja mitteallaandmine. Spordis õpid seda väga hästi, aga koolis on seda puudu," oli Taevere lühikokkuvõte lahendamist vajavatest probleemidest.
Kasvatusajaloo lektorina töötav Heiki Haljasorg märkis, et kooliõppe kõige madalam eesmärk on see, et inimene saab elus hakkama.
"Uuringud näitavad, et eesti lapsed saavad häid tulemusi, aga kooliga rahulolu on väike. Õpetajakoolituses vajame inspireerivaid eeskujusid," märkis ta.
Tema ettepanek oli, et televisioonis võiks olla rohkem haridussaateid, kus tõlgitakse huvitavaid loenguid. "Praegu tippülikoolide loenguid või huvitavaid filme väga tihti just televisioonis ei näe."
Suur probleem on Haljasoru hinnangul hakkamasaamine väljakutsetega, kui õppimine läheb halvasti. "Siis hakatakse poppi tegema, tulevad halvad hinded. Öeldakse, et haridus on parim rohi vaesuse vastu. Järelikult on väga tähtis, et et keegi toetaks last. Kui kodu aitab kaasa, siis läheb lapsel hästi."
"Viimane PISA test näitas, et 13 protsenti 15-aastastest õpilastest ei ole baastasemel. See tähendab, et loed ajalehest artiklit, aga ei saa sellest aru. Kandideerid tööle, aga ei saa aru, mis on töö kirjelduses kirjas," selgitas ta arvamusfestivalil peetud debatil.
Sealt edasi tuleb Taever sõnul alles mõtlemine. "See tundub kõik väga lihtne, aga kui käia koolides Eestis, siis kas meil on ikka eesmärk, et inimene õpiks mõtlema? Testitulemused näitavad, et kriitiliselt ja loovalt suudavad mõelda vaid 6-8 protsenti."
Suhtlemine ja koostöö, mis Taevere arvates peaks samuti olema elementaarne, on jäänud vaeslapse rolli. Praegune kool ei ole tema hinnangul sellele keskendunud, et õpilased oskaksid eriarvamusi lahendada või koos eesmärgi nimel töötada.
"Lõpuks veel ka pingutamine, püsivus ja mitteallaandmine. Spordis õpid seda väga hästi, aga koolis on seda puudu," oli Taevere lühikokkuvõte lahendamist vajavatest probleemidest.
Kasvatusajaloo lektorina töötav Heiki Haljasorg märkis, et kooliõppe kõige madalam eesmärk on see, et inimene saab elus hakkama.
"Uuringud näitavad, et eesti lapsed saavad häid tulemusi, aga kooliga rahulolu on väike. Õpetajakoolituses vajame inspireerivaid eeskujusid," märkis ta.
Tema ettepanek oli, et televisioonis võiks olla rohkem haridussaateid, kus tõlgitakse huvitavaid loenguid. "Praegu tippülikoolide loenguid või huvitavaid filme väga tihti just televisioonis ei näe."
Suur probleem on Haljasoru hinnangul hakkamasaamine väljakutsetega, kui õppimine läheb halvasti. "Siis hakatakse poppi tegema, tulevad halvad hinded. Öeldakse, et haridus on parim rohi vaesuse vastu. Järelikult on väga tähtis, et et keegi toetaks last. Kui kodu aitab kaasa, siis läheb lapsel hästi."
Toimetaja: Priit Luts