Õiguskantsler võtab luubi alla kontrolltööde sageduse koolides
Õpilastelt ja lapsevanematelt palju kaebusi saanud õiguskantsler püüab välja selgitada, kas koolid eksivad süstemaatiliselt sotsiaalministri määruse vastu, mis sätestab, kui tihedalt ja millal tohib koolides kontrolltöid teha. Üks luubi alla võetud koole möönab, et kontrolltöid tehakse lubatust rohkem, ent leiab, et piirang on liialt karm.
Sotsiaalministri määrus koolide tervisekaitsenõuete kohta sätestab, et õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö, mille toimumise ajast tuleb õpilasi teavitada vähemalt viis õppepäeva enne selle toimumist. Nädalas võib aga teha kokku kuni kolm kontrolltööd. Seejuures ei tohi neid planeerida ei esmaspäevale ega reedele, samuti mitte õppepäeva esimesele ega viimasele õppetunnile, välja arvatud neil juhtudel, kui õppeaine ongi tunniplaanis ainult esmaspäeviti või reedeti või ainult esimese või viimase tunnina.
Sellest määrusest möödavaatamine on õpilastele ja lapsevanematele aastakümneid meelehärmi valmistanud ning õiguskantsler on varemgi pidanud sekkuma. Nüüd aga on kaebuste laviin taas kasvanud ning õiguskantsler püüab seda jälle omalt poolt lahendada.
Nimelt kipuvad koolid tegema sageli mitu kontrolltööd päevas või on kontrolltöid nädala peale viis ja rohkemgi. Enam eksitakse õppekorralduse nõuete vastu just põhikooli lõpus ja gümnaasiumiastmes.
13 koolijuhti peab aru andma
Selleks, et olukord kaardistada ja probleemi ulatus välja selgitada, valis õiguskantsler Ülle Madise juhuvalimi alusel välja 13 kooli, mille hulka kuulub nii linna- kui ka maakoole, nö eliit- ja tavakoole, eesti- ja venekeelse õppekeelega koole ning palus koolijuhtidel saata elektrooniline väljavõte e-kooli süsteemist, kus kajastuksid 8. klasside nelja nädala õppeülesanded õppeveerandi lõpus sel õppeaastal.
Lisaks saatis õiguskantsler koolijuhtidele küsimustiku, milles soovib teada, kuidas on koolis korraldatud kontrolltööde planeerimine ja õpetajate vaheline koostöö kontrolltööde planeerimisel; kas ja kuidas jälgib kooli juhtkond, et õpetajad täidaksid määruse nõudeid; milliseid süsteemseid probleeme on kool täheldanud määruse rakendamisel; millised määruse nõuded kontrolltööde tegemisele pole koolijuhi hinnangul põhjendatud ja miks; kuidas oleks koolijuhi hinnangul võimalik efektiivselt tagada, et õpilaste õpikoormus kontrolltöödeks ettevalmistamisel ja nende tegemisel oleks ea- ja jõukohane.
Kirjasaajate seas on Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, Tallinna Südalinna Kooli, Tallinna Prantsuse Lütseumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi, Tallinna Rahumäe Põhikooli, Tabasalu Ühisgümnaasiumi, Keila Kooli, Kadrina Keskkooli, Paide Ühisgümnaasiumi, Pärnu Ülejõe Põhikooli, Tartu Kesklinna Kooli ja Narva Kesklinna Gümnaasiumi koolijuhid.
16. veebruaril koolijuhtidele laiali saadetud kirjale oodatakse vastuseid ja kommentaare 10. märtsiks.
Keila Kooli juht: neli kontrolltööd võiks olla normaalne
Keila Kooli direktor Mait Tõitoja tunnistab, et nende koolis on ette tulnud küll juhuseid, kus nädalas on rohkem kui kolm kontrolltööd, seda just vanemas kooliastmes. Samas peab ta nelja kontrolltööd nädalas ka normaalseks nähtuseks ega mõista, miks ei võiks reedeti kontrolltööde tegemist lubada.
"See kolme kontrolltöö nõue ei ole päris õige. Kui ta reedel teeb kontrolltöö, ta on kahe nädala töö ära teinud ja saab puhata. Võiks neli kontrolltööd nädalas teha. Reede kontrolltöövaba ei ole hea mõte – see on ikkagi kokkuvõttev tööpäev, tarkus on olemas, kirjutan selle õpetajale ära," piltlikustab Tõitoja. "See on näpust imetud probleem."
Ta tunnistab, et nende koolis kasutatav e-kooli süsteem ei võimaldagi rohkem kui nelja kontrolltööd nädalas sinna kirja panna, vaid blokeerib viienda lisamise ära.
"Kui on kriitilised situatsioonid, et mõni õpetaja on kontrolltöö töökavasse kirjutanud, aga jätnud selle e-kooli salvestamata, siis me saame lähtuda, et kui see on perioodi kokkuvõttev töö, see tähendab üks kolmest arvestuslikust tööst, siis me katsume need asjad nii ära sättida, et korraldamegi nii ära, et see töö tehtud saab," annab Tõitoja mõista, et kontrolltööd sellepärast ära ei jäeta.
Keila Kooli juht rõhutab, et nende huvides ei ole õpilasi vaimse nõrkemise piirini kurnata, aga leiab, et määrus on liialt jäik ja koolidele võiks enam otsustusõigust jätta.
"Meie vastus õiguskantslerile ongi, et jälgimine toimub õppejuhtide poolt pidevalt. Oleme teemaga kursis, ei plaani lapsi üle koormata – seda ei võimalda ka e-päevik."
Tõitoja sõnul ajavad lapsed sageli ka kontrolltööd tunnikontrolliga sassi - neist viimane kontrollib viimases tunnis õpitut, kontrolltöö aga pikema perioodi teadmisi. Ehkki määrusest täielikult kinni pidada ei õnnestu, leiab direktor, et probleem pole nende koolis kindlasti massiline.