Lehed: presidendi valimise läbikukkumine valimiskogus on häbiväärne pretsedent (2)

Valimiskogu liikmed hääletasid teises voorus. (Foto: Rene Suurkaev/ERR)
26.09.2016 7:16
Rubriik: Eesti

Eesti suuremad ajalehed leiavad oma juhtkirjades, et presidendi valimise läbikukkumine valimiskogus on häbiväärne pretsedent ning rumal ressursside raiskamine.

Eesti Päevaleht kirjutab, et vajadus presidenti valida oli kõigile poliitikutele ammu teada, valimiste võitmiseks vajalikud häälte arvud samuti ning kui riigikogu valimisvoorude tulemuseta jäämise kohta võis veel öelda, et otsustamine valimiskogule anda on täiesti põhiseaduslik ja isegi demokraatlikum, siis valimiste valimiskogus ebaõnnestumise kohta seda enam öelda ei saa.

"Erakondadel – eriti kurjalt tuleb vaadata Reformierakonna ja Keskerakonna poole – oli kuu aega oma kurssi korrigeerida, valijameestel olnuks võimalik rohkem kandidaate esitada... . Seda ei tehtud ja nüüd olemegi seisus, millest Eesti põhiseadus ei räägi, sest selle koostajad ei osanud ettegi kujutada, et erakondadevahelised ja -sisesed intriigid võivad kasvada nii suureks, et nurjavad presidendi valimise. Parem luua häbiväärne pretsedent, kui anda mõnele neist poolthääl, otsustas hulk valimiskogu liikmeid. Nädala ajaga tuleb poliitikutel kasvõi ajutiselt ümber sündida ja kandidaadi leidmiseks imet teha," märkis leht.

Postimees kirjutab oma juhtkirjas, et ilmselt ei tasu süüdlast otsida omavalitsuste esindajate hulgast valimiskogus, vaid pöörata pilk neile laupäeval Estonias tegutsenud mängijatele, kes saavad päevapoliitika eest palka.

"Meil on olnud vähemalt viis kuud kestev avalik presidendi valimise kampaania. Ühtpidi on väitlused olnud kohati tõesti põnevad. Teistpidi ei saa selle kulusid mõõta üksnes selle vaimujõu, aja ja rahaga, mida on panustanud kandidaadid ja erakonnad. Pikki kuid arvasid Eesti inimesed, et kogu tegevus on siiralt suunatud sellele, et nii leitaksegi Eestile järgmine president. Nende kuude tulemus on aga ümmargune null. Ootused millegi erilise järele on aga üles köetud. Parlamendi vastutus leida suurepärane ja seejuures vast positiivselt üllatav ühiskandidaat on hoopis suurem, kui see oleks olnud kevadtalvel või kasvõi veel selle aasta augustis," tõdes leht.

Õhtuleht leiab, et konkurentide kandidaadile selgesõnaline vastandumine kohe läbirääkimiste alguses pidurdab mis tahes koostööd ning pole nurjunud presidendivalimiste ainus õppetund.

"Selge on see, et valimiskord vajab muutmist, ja on vaid puhas õnn, et seni on õnnestunud (ja siis ka napilt) Eestile riigipea ära valida," nentis leht.

Äripäev kirjutab, et kulutada nii palju aega ja enargiat suhteliselt vähese võimu ja mõjuga presidendi valimiseks on lihtsalt vastutustundetu, sest see kulutab asjatult kõiki ressursse. "Aega, raha, inimesi. See on rumal," märkis leht.

"Meil oli, kelle seast valida, see on salgamatu. Head kandidaadid on raisku lastud," nentis leht ja tõdes, et tühjade sedelite suur hulk on pettumus kogu Eesti avalikkusele.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus