Haritlased paluvad ühispöördumises erakooliseaduse muudatused peatada (2)

4.04.2016 7:51
Rubriik: Eesti

Eesti 75 juhtivat kultuuri-ja ühiskonnaelu tegelast tegid ühispöördumise, milles kutsutakse valitsust, riigikogu ning haridus- ja teadusministeeriumit peatama erakooliseaduse muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust.

"Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata," seisab kultuuriinimeste kirjas.

Kirjas leitakse, et plaanitav seadusemuudatus seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise Eestis."Praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub meie hinnangul rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästitoimivale süsteemile hävitavalt," seisab kirjas.

Allakirjutajad nendivad, et erakoolidel on täita oluline roll hariduse mitmekesistamisel, vanematele valikuvõimaluste pakkumisel ning uuenduste toomisel haridusellu. "Mitmekesiste haridusvõimaluste loomine ei ole ega saagi olla ainult riigi ülesanne, vaid on kõigi kodanike õigus ja vabadus," leitakse kirjas.

Kirjas toonitatakse, et erakoolide loojad on aate-, mitte ärimehed, nagu olid omal ajal ka Hugo Treffner ja Jakob Westholm, kes asutasid oma koolid soovist panustada eesti rahva hariduslikku käekäiku.

Kultuuriinimesed lükkavad kirjas ümber ka müüdi, justkui oleks erakoolid loodud rikka eliidi jaoks. „Ekslik on arvata, et erakoolide lapsevanemad on võimelised maksma väga kõrgele kerkinud koolitasu. Erakoolide vanemad on enamasti tavalised inimesed ja mitte sugugi keskmisest palju jõukamad pered, nende seas on palju ka neid, kelle lapsed mingil põhjusel pole lihtsalt tavakooli sobinud ja kellel ka praegu on kulukas ja raske last erakoolis koolitada. Vaatamata raskustele ollakse tänulikud, et see võimalus on ja laps on saanud haridusteel jalad alla,“ seisab kirjas.

Kiri lõppeb tõdemusega, et haridusalaste otsuste viljad ei küpse homme ega ka aasta pärast, vaid siis, kui valikuid on juba hilja tagasi pöörata. „Seetõttu teadvustagem vastutust. Seadusloomele peab eelnema selge eesmärgipüstitus ja visioon.“

Kirjale allakirjutanute hulgas on näiteks Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Märt Avandi, Tõnis Mägi, Erkki-Sven Tüür, Ardo Hansson, Urmas Viilma, Jaan Kaplinski, Sven Grünberg, Karl-Martin Sinijärv, Arvo Valton, Maimu Berg, Kersti Heinloo, Indrek Sammul, Kaie Kõrb, Laine Mägi, Mihhail Lotman, Tambet Tuisk, Ville Jehe jne.

Avalik kiri

Eesti vabariigi valitsusele, riigikogule ning hjaridus- ja teadusministeeriumile

Pöördume teie poole mureliku südamega, lootes, et rahalistest kaalutlustest tehtud valikud, mis võivad juba lähitulevikus kitsendada ja vaesustada meie hariduselu, jäävad tegemata.

Palume peatada erakooliseaduse §22 2 kiirustades muutmine, millega kaoks kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. See seab ohtu kodanikualgatuse korras loodud
koolide toimetuleku ja seeläbi mitmekesise hariduse jätkumise Eestis.

Tänases kiiresti muutuvas maailmas on haridus kujunenud võtmeküsimuseks. Soovime, et haridusministeeriumi algatatud haridusseadustiku uuendamise protsess saaks Eesti hariduselu sisuliseks taaskäivitajaks, kus teadlasi ja praktikuid kaasates mõtestataks uuesti meie ees seisvad haridusalased väljakutsed. Mitmekesisus, valikute paljusus ja vanemate aktiivsus lapse hariduse kujundamisel on põhimõtted, mis viivad meid edasi.

„Mitmekesisuse vähenemise tulemusena oleme silmitsi nähtustega, mis on praeguse aja märgid: nii looduses kui ka kultuuris hakkavad levima „dinosaurused“ – üks liik või
tähendussüsteem saavutab ebaproportsionaalse ülekaalu ja kui keskkonnas peab toimuma äkiline muutus, ei ela niisugune mammutkooslus enam seda üle. “ (Valdur Mikita
„Lingvistiline mets“).

Hariduse mitmekesistamisel, haridusuuenduses ja vanematele valikuvõimaluste pakkumisel on kodanikualgatuslikel koolidel täita oluline roll. Eesti põhiseadus sätestab vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi (§ 27) ning kinnitab, et lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (§ 37).

Eesti on ühinenud ka rahvusvaheliste lepetega, mis panevad riigile kohustuse a ustada vanemate vabadust valida lastele kool ning tagada vanemate õigus võimaldada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus.

Mitmekesiste haridusvõimaluste loomine ei ole ega saagi olla ainult riigi ülesanne, vaid on kõigi kodanike õigus ja vabadus. Eesti hariduse ajalugu toetub paljuski just erakoolide julgele ja kohati ka isepäisele tegutsemisele. Hugo Treffner ja Jakob Westholm olid aate, mitte ärimehed, oma koolid asutasid nad soovist panustada eesti rahva hariduslikku käekäiku. Ei ole põhjust arvata, et tänaseid koolide loojaid iseloomustaks suurtest eelkäijatest erinev mõtteviis.

Kooli loomine ja arendamine on loominguline protsess, seetõttu on erakoolid nii omanäolised – neid on kujundanud nende loojate nägemus ja sellega kaasnev vastutus. Selliste koolide tekkeks, arenguks ja heale tasemele töötamiseks on kulunud aastate viisi võimekate ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt; Euroopa põhiõiguste harta; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon koolijuhtide ja õpetajate, aga ka lapsevanemate ja laste tööd ja energiat.

Erakool püsib lapsevanemate usaldusel ja usul, et just selline haridus on nende lapsele parim. 2010. aasta erakooliseaduse muudatus aitas vanematel teostada unistust luua uusi koole; varem loodud koolid said kindlustunnet ja sõnumi, et riik väärtustab kodanikualgatust ja vanemate tegevust.

Praegu kavandatav seadusemuudatus lähtub meie hinnangul rahalistest, mitte sisulistest kaalutlustest ning võib mõjuda hästitoimivale süsteemile hävitavalt. Ekslik on arvata, et erakoolide lapsevanemad on võimelised maksma väga kõrgele kerkinud koolitasu.

Erakoolide vanemad on enamasti tavalised inimesed ja mitte sugugi keskmisest palju jõukamad pered, nende seas on palju ka neid, kelle lapsed mingil põhjusel pole lihtsalt tavakooli sobinud ja kellel ka praegu on kulukas ja raske last erakoolis koolitada.

Vaatamata raskustele ollakse tänulikud, et see võimalus on ja laps on saanud haridusteel jalad alla. Haridusalaste otsuste viljad ei küpse homme ega ka aasta pärast, vaid siis, kui valikuid on juba hilja tagasi pöörata. Seetõttu teadvustagem vastutust.

Seadusloomele peab eelnema selge eesmärgipüstitus ja visioon. Õppides ka teiste riikide kogemusest, suudame kindlasti luua haridussüsteemi, kus on tagatud nii lapsevanemate õigus otsustada oma laste hariduse üle kui iga lapse õigus kasvada hoolivaks, vastutustundlikuks, aktiivseks ja loovaks perekonna ja ühiskonnaliikmeks, kultuuri edasikandjaks.

Pöördumise allkirjastasid

Airi Värnik (vaimse tervise professor), Allar Raja (sõudesportlane), Andres Maimik (režissöör), Andri Luup (näitekirjanik ja lavastaja), Ardo Hansson (Eesti Panga president), Arvo Pärt (helilooja), Arvo Valton (kirjanik), Birk Rohelend (kirjanik ja stsenarist), Erkki-Sven Tüür (helilooja), Hannes Kaljujärv (näitleja), Hedvig Hanson (muusik), Heiki Nabi (sportlane), Helena Tulve (helilooja), Indrek Allmann (arhitekt), Indrek Hargla (kirjanik), Indrek Sammul (näitleja), Inga Raukas (arhitekt), Ingomar Vihmar (teater Endla loominguline juht), Inna Järva (PhD kasvatusteadustes), Jaak Allik (teatrikriitik, lavastaja), Jaak Johanson (muusik), Jaak Uudmäe (olümpiavõitja), Jaan Eik Tulve (dirigent), Jaan Kaplinski (kirjanik), Jaan Tootsen (filmimees), Jaanus Vaiksoo (lastekirjanik), Janno Põldma (režissöör), Jarek Kasar (muusik), Kaie Kõrb (Tallinna Balletikooli direktor), Karl-Martin Sinijärv (kirjanik), Karmen Trasberg (TÜ õpetajakoolitaja ja akadeemilise pedagoogika seltsi esimees), Kärt Tomingas (näitleja), laulja, teatripedagoog), Kersti Heinloo (näitleja), Kleer Maibaum (näitleja), Kristiina Ehin (kirjanik), Kätlin Kaldmaa (kirjanik), Laine Mägi (näitleja, tantsukooli asutaja ja juht), Laura Peterson (näitleja), Lembit Peterson (lavastaja ja teatrijuht), Liina Olmaru (näitleja), Liis Aedmaa (dramaturg), Liis Katrin Avandi (tantsuõpetaja, tantsija, koreograaf), Livia Viitol (kirjanik ja kultuuriloolane), Ly Seppel-Ehin (kirjanik), Maarja Undusk (kunstnik), Maarja Vaino (kirjandusteadlane, Tammsaare muuseumi direktor), Mail Sildos (muusik, kontserdiagentuuri Corelli Music kunstiline juht), Maimu Berg (kirjanik), Maria Peterson (näitleja ja lavastaja), Marika Veisson (eelkoolipedagoogika professor), Marju Lepajõe (Tartu Ülikooli kirikuloo ja klassikaliste keelte õppejõud), Mihhail Lotman (teadlane), Mihkel Kunnus (kultuurikriitik, pedagoog, õppejõud), Mihkel Veiderma (akadeemik, EV 1920. aastate haridusministri poeg), Märt Avandi (näitleja), Ott Aardam (Ugala teatri loominguline juht, lavastaja ja näitleja), Ott Sepp (näitleja), Peeter Laurits (fotograaf), Philippe Jourdan (Rooma-Katoliku Kiriku piiskop), Pille Lill (ooperilaulja), Sandra Sillamaa (muusik), Sandra Uusberg (näitleja), Sven Grünberg (helilooja), Tambet Tuisk (näitleja), Tiia Toomet (kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi rajaja), Tiina Ann Kirss (kirjandusteadlane), Tiina Jõgeda (ajakirjanik, psühholoogiline nõustaja), Tiiu Kuurme (TLÜ kasvatusteaduse dotsent), Tõnis Mägi (muusik), Uku Uusberg (lavastaja ja näitleja), Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Ursula RataseppOja (näitleja), Ville Jehe (ettevõtja), Ülar Mark (arhitekt), Ülo Vooglaid (sotsioloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor).

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Isiku-, koha- ja ärinimed (5)

Sel nädalal räägime "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest.
Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus