Hõimupäevadel tõdeti, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad sõltuvad suuresti keskvõimust
Täna Rahvusraamatukogus peetud hõimupäevade konverentsi üks läbivaid teemasid oli tõdemus, et Venemaal elavad soome-ugri rahvad sõltuvad suuresti keskvõimust ja omavalitsusest.
Leningradi oblastis asuvad isurid ja vadjalased on alustanud proteste sadamalaienduse vastu Ust-Luugas ehk Laugasuul, mis pöörab segi nende harjumuspärase elukeskkonna, vahendasid ERRi raadiouudised.
Isurid ja vadjalased on endaga kaasa tõmmanud ka teisi neil aladel elavaid rahvuseid - protesteerijate hulgas on venelasi, armeenlasi ja ukrainlasi ning kõik nad kasutavad põhiseadusega ette nähtud õigust väljendada oma kodanikupositsiooni. Väikese rahvakillu algatus on pälvinud ka ÜRO tähelepanu.
"Meil on alternatiivseid ettepanekuid, kuidas seda küsimust lahendada, aga kahjuks pole neid veel kuulda võetud. Loodame siiski dialoogile kohaliku võimu, äriringkondade ja meie ühiskondlike organisatsioonide vahel. Dialoogita seda ei lahenda," ütles isuri seltsi Šoikkula aktivist, Dmitri Harakka-Zaitsev.
Moskva kõrgema majanduskooli õigusprofessor Vladimir Krjažkov tõdes, et palju sõltub sellest, kuivõrd julged on keskvõimuga suhtlema kohalikud poliitikud, kas nad mõistavad neid probleeme ja kui söakad on põlisrahvad ise oma õiguste eest seisma.
"Põlisrahvaste õiguste kaitse küsimus on tundlik teema, kus väikesearvulised rahvad on vastakuti probleemidega, millel on globaalne tähendus," ütles Krjažkov.
Folkloristikadoktor, Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja rääkis, et hõimuliikumises võibki täheldada soovi seda uut moodi mõtestada. Nii on näiteks Ungari riik praeguse valitsusega eemaldumas ideoloogiliselt soome-ugri ühisest puust.
Samas avaldab oma survet riikide majanduses toimuv.
"Siin ongi võib-olla see koht, et kuidas täidesaatvat võimu kõnetada, et soome-ugri rahvaste eluviis ja nende otsustamismuster või traditsioon võib osutuda Vene riigi majandusliku elujõu üheks tugevdavaks komponendiks, kui silmas pidada, et soome-ugri rahvad on siiani ju traditsionaalselt olnud suhteliselt väikese ökoloogilise jalajäljega ja suhteliselt iseseisvad. Kui Venemaa mõtleb selle peale, et nafta ja gaasi vähenedes peavad nad väga suuri masse - miljoneid inimesi - kuidagi suunama selle poole, et inimesed suhtuksid riiki vähem kui teenuste pakkujasse ja mõtleksid ise, kuidas oma elu korraldada, siis ma usun, et selline keskkonnatingimustele vastav traditsionaalne eluviis võib olla ka vene enda rahvale eeskujuks," rääkis Barkalaja.
Toimetaja: Maarja Roon