Jaak Aaviksoo: iga kolme partneriga koalitsioon oleks ebastabiilne
Nelja erakonna koalitsioonikõnelustel jõuti täna maksuküsimusteni. Majandusteemadel kokkuleppele ei jõutud ja selle valdkonna juurde tullakse tagasi järgmisel nädalal. "Foorumis" arutasid läbirääkimiste osapooled seniste kõneluste üle. Arutluse alla tuli nii sisejulgeolek, majanduskasv, maksuküsimused, haldusreform, ettevõtlus kui koalitsiooni moodustamise võimalikud variandid.
IRL-i esindaja Jaak Aaviksoo ütles, et läbirääkimiste osapooled on üksteist juba päris hästi tundma õppinud.
"Selle nädala lõpuni kompame ja kaardistame, mis need suured probleemid võiksid olla. Me ei ole väga selgelt isegi ütelnud, et mis on riigireform – mõned tahavad riigikogu teha väiksemaks, teised tahavad parteisid vähem rahastada, kolmandad tahavad haldus-territoriaalseid muudatusi, neljandad tahavad Tallinnat tükeldada – nagu te näete, see spektri vikerkaar on ikka päris uhke," sõnas ta.
Poliitiline olukord on tema sõnul täna siiski selline, et kõige tõenäolisem on ikkagi koalitsioon moodustada nelja erakonna koostöös.
"Iga kolme partneriga variant on nii ebastabiilne, et selle peale, ma usun, ei taha keegi minna," lisas ta.
Vabaerakonna esindaja Külliki Kübarsepp ütles, et erakondade rahastamise küsimuses Vabaerakond kindlasti järgi ei anna.
"Oluline on see, et eraldatavad summad oleksid sihtotstarbelised, konkreetsed summad igapäevaseks toimetamiseks, kampaaniategevuseks ja mõelda tuleb, et kas ja kuidas ka koolitusteks, maailmavaatelisteks arendusteks. Usume, et siin on võimalik kompromisse leida küll," sõnas ta.
Sotsiaaldemokraat Urve Palo ütles, et nii demokraatiapaketi ja ka haldusreformi, riigireformi puhul langeb sotside ja Vabaerakonna nägemus pea üks ühele kokku.
Maksupoliitikas tulevad veelahkmed
Reformierakonna esindaja Hanno Pevkur sõnas, et arvestades maksuteemadel olnud suuremaid veelahmkeid, siis on selge, et maksuteemad võtavad natukene rohkem aega.
"Julgeoleku- ja riigikaitseteemad oleme saanud peaaegu lukku. Praegu on arutatud, et riigikogu võiks kokku tulla 30. märtsil. Sinna on päris palju aega, ongi mõistlik, et me teemad pikalt ja rahulikult läbi räägime," rääkis ta ja lisas, et on mõeldamatu, et nelja osapoolega koalitsioon saaks kokkuleppele ühe nädalaga.
Maksude ja majanduse teemadel on Urve Palo sõnul alati olnud sotsiaaldemokraatidel Reformierakonnast põhimõtteline erineva arusaam.
"Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et majanduskasv on mingite tegevuste tagajärg, tulemus. See ei saa olla eesmärk omaette. Me ütleme ka täna, et me ei saa maksusid panna lukku ei üht- ega teistpidi. Üks protsent ei muuda midagi. Me tahame näha, et kas meil on vahendeid investeerida haridusse, taristusse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse," rääkis Palo.
Külliki Kübarsepp ütles, et maksupoliitikas on oluline see, et kas ettevõtja on riigile partner või mitte. Tema sõnul võiks analüüsida lähiriikide praktikaid ja vaadata, kuidas neid saaks kohandada Eesti süsteemi.
Maksude puhul on Jaak Aavisoo sõnul kõige keerulisem see, et kas innustada ettevõtjat ja luua talle täiendavat motivatsiooni Tallinnas või regioonides või investeerida rohkem inimesse, tema kvalifikatsiooni.
"Päeva lõpuks me kõik saame aru, et mõlemat on vaja," ütles ta.
IRL-il on tema sõnul vaieldamatult kõige parem maksureform lauale panna ja erakond sellest väga kergelt ei tagane.
"Kui madalapalgalistele leitakse veel parem lahendus, siis on läbirääkimiste koht," sõnas ta.
"Tööjõumakse tuleks alandada, nii sotsiaalmaks on teema kui ka üksikisiku tulumaks ja eelistatult madalapalgalised – see tundub olevat midagi, milles me oleme võimelised enam-vähem kokku leppima," ütles Aaviksoo
Ta lisas, et teine teema, mida on koalitsioonile soovitatud, on kapitalimaksud, rikkuse maksud ning seal on osapooltel ilmselt keerulisem kokkuleppele jõuda.
"Tõenäoliselt tulevad lauale aktsiisid ja tõenäoliselt tulevad lauale ka maksuerisused, maksuvabastused – kas need kõik on otstarbekad," arutles ta ja lisas, et tema ei usu, et maksukoormus selle koalitsiooni leppe tulemusena oluliselt kasvaks.
Hanno Pevkur nõustus temaga ja lisas, et maksude valdkonnas otsuste tegemisel peaks järgima OECD soovitusi.
Piir on vaja valmis teha
Siseturvalisuse osas saavad kõik erakonnad Pevkuri sõnul ühtemoodi aru, et piir on vaja valmis teha.
"Kui me vaatame kogu piiri valmis tegemist Narva-Jõesuust kuni Parmu külani, siis see on päris suur summa raha. Kõikidel on ühesugune arusaam, aga me peame selle teema juurde veelkord tagasi tulema siis, kui me vaatame kuludele ja tuludele terve koalitsioonilepingu raames otsa," sõnas ta.
Külliki Kübarsepa arvates ei ole piiri küsimuses aga veel suudetud realistlikku olukorda kaardistada.
"Eile oli meil kohal Tarmo Kõuts, kes tõi selgelt välja, et meil ei ole piiri küsimuses, piirivalves omaette juhtimist – see on kuidagi ära kadunud liitumise teel. Minule kui kaitseliitlasele teevad ka muret meie viimase koosseisu muudatused, kus välja õpetatud inimesed, kes ei ole sõjalises struktuuris, ühel hetkel ei saa minna riiki kaitsma, sest seadus seda ei luba. On tehtud kummalisi muudatusi, mis ei anna meile kindlust," sõnas ta.
Urve Palo ütles, et oluline on see, et uus koalitsioon peaks tooma muutusi.
"Kindlalt edasi ei ole see, mille poole meie tahaksime rühkida. Mul on hea meel, et Vabaerakond ja ka IRL on seda meelt, et me peame kõigepealt sõnastama suured eesmärgid, mida see koalitsioon hakkab lahendama ja siis otsime sinna taha ka konkreetsed lahendused ja meetmed," sõnas ta.
Külliki Kübarsepp väljendas sarnast seisukohta.
"Oleme küll kokku leppinud teatud probleemküsimustes, aga ei ole kokku leppinud suuri eesmärke. Praegu oleme minu hinnangul takerdunud liiga väikestesse detailidesse, mis ei anna seda kindlust, et uus valitsus muudaks midagi ka meie ühiskonnas," ütles ta ja lisas, et Vabaerakond ei ole valmis minema valitsusse, mis ei too ühiskonnas kaasa muutusi.
Täna on tema sõnul seepärast veel vara öelda, kas Vabaerakond üldse koalitsiooni läheb.
Homme keskendutakse koalitsiooniläbirääkimistel palgavaesusele ja laste temaatikale, terve reedene päeva kulub riigireformi arutelule ning laupäeval arutatakse ääremaastumist ja demograafiaküsimusi laiemalt.
Toimetaja: Madis Järvekülg