Obinitsa külad otsivad soome-ugri elujõu lätet
Setomaal Obinitsas algas täna kaks päeva vältav soome-ugri külade foorum „Küla kui soome-ugri rahvaste elujõu läte". Keskustelu on kohale toonud kümnekonna soome-ugri hõimurahva esindajad, et algatada küladeliikumine, mis annaks võimaluse ka koostööks.
Laul ja tants on soome-ugri rahvaste lahutamatu osa, nii ei puudunud tänaseltki foorumilt ersa meeste spontaanne ülesastumine. Seda, et hõimurahvaste kultuurikoostöö on hea, kinnitavad kõik, seega otsitigi pigem võimalikke kokkupuutepunkte teistes eluvaldkondades, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mesinikud tahvad tulla siia eesti mesinikega kokku saama, et kuidas väärindadakse mett ja selliseid väikseid pidevaid kahe-kolme inimese koostöö võimalusi on palju, need on hulga odavamad ja nende peale peakski minema," leidis Setomaa kultuuriveosnik Aare Hõrn.
"Varem olid tihtipeale igasugused koostöölepingud ja armastati tseremooniaid, aga tegelikult selline vahetu suhtlemine - rahvadiplomaatia - ongi soome-ugri rahvaste kõige parem koostöö vorm," arvas soome-ugri hõimuliikumise edendaja Eestis Jaak Prozes.
Näiteks kõlas tänasel foorumil idee luua soome-ugri rahvaste turismivõrgustik.
"See on ju suur ala, vaevalt et keegi turist külastab ühel ja samal reisil Eestit ja Karjalat. Pigem vaatame, kuidas turundada ennast ühise teemana, kui mõelda näiteks välisturule," selgitas soome-ugri maitsete eestvedaja Aivar Ruukel.
Sellega ilmenavad aga ka kohe probleemid: näiteks oleksŠoikula isurite juures, mida vaadata, küll ja küll, kuid piiritsoonide tõttu on juurdepääs nendele aladele komplitseeritud.
"Sellepärast peame me orienteeruma ainult vene siseturismile või siis peame tegema võimudega vastavaid kokkuleppeid, et muuta seda lihtsamaks," põhjendas Šoikula isuri seltsi liige Dimitri Harakka-Zaitcev.
Olulise küsimusena kõlas ka see, kuidas muutuvas maailmas hoida oma kultuuri ja anda seda edasi noortele, eriti kus ugrimugri kolib küladest linnadesse. Moskvas elavad ligemale 700 udmurti on leidnud sellele suurele probleemile uudse lahenduse.
"Me üritame Skype'i teel oma keelt õppida. Kuna kõigil on erinevad tööajad, siis on raske inimesi kohtumisteks kokku saada, seega toimuvad meil tunnid õhtuti üle Skype'i ja me õpetame oma keelt," selgitas Moskva udmurdi ühingu noorte juht Marina Borodina.