Päästjate ametiühing kardab päästeameti hääbumist

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
4.07.2016 14:31
Rubriik: Eesti

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) kardab, et päästeameti efektiivsemaks muutmine varjus võib amet hoopis hääbuda. Ruumi kärpimiseks enam ei ole ja pidev tööülesannete lisandumine töötajatele tõmbab teenuse kvaliteeti alla, teatas saadetud kommentaaris ameti juhatuse liige Toomas Suigusaar.

Toomas Suigusaar kommenteeris päästeameti peadirektori Kuno Tammearu avaldust, et kuigi täna on päästeametis 120 töötajat vähem kui aasta tagasi, ei ole pakutavatele teenustele negatiivset mõju tunda. Tammearu rääkis veel, et vajadusel oleks võimalik veelgi töötajaskonda kärpida komandode tasandil.

"Nagu kommenteeritavast artiklistki nähtub, suurendab vabade kohtade täitmata jätmine tööl olijate töökoormust," ütles Suigusaar.

"Jah, me võime seda moodsalt nimetada efektiivsuse tõstmiseks, kuid pidev tööülesannete lisandumine mõjub negatiivselt täitmise kvaliteedile, suurendab töötajate stressi, kahjustab nende tervist," leidis ta.

"Kui palju – ja kui erinevaid – kohustusi on laotud näiteks meeskonnavanema/rühmapealiku õlgadele: päästetööde juhtimine, vajadusel suitsusukeldumine, töötamine autopumbaga, info kogumine/edastamine, menetluse tarvis info kogumine ja pildistamine, aruandlus, koolitamine, ennetustöö jpm. Jätkuv "efektiivsemaks muutumine" toob kohustusi aina juurde. Ka päästjatele. Ja lõppu pole näha," kommenteeris ta.

Suigusaar märkis, et kodanikele tähendab väiksem päästjate arv abi kättesaadavuse vähenemist. "Sündmusele sõidetakse kaugemalt ja väiksema arvu meestega, mis võib kaasa tuua abi hilinemise, ebapiisavuse. Normaalne elupäästevõimekus on neli päästjat meeskonnas, sest siis suudetakse päästa ka päästjaid, kes töötavad riskikeskkonnas. Täna on see number tihti ühe võrra väiksem," kurtis Suigusaar.

Suigusaar rõhutas, et ametiühing mõistab juhtkonna muret alarahastatud päästeameti jätkusuutlikkuse pärast, kuid leiab, et komandode kärpimine ilma pakutavate teenuste hulga või kvaliteedi languseta ei ole võimalik.

"Tekib küsimus, et kas tegemist on ikka efektiivsemaks muutumise või hoopis aeglase hääbumisega? Ei ole normaalne, et ei leita raha isegi päästjate kaitseriietuse vajalikus mahus uuendamiseks," leidis ta.

"Oleme jõudnud olukorda, kus tuleks otsustada, millist päästeteenust Eesti vabariik vajab. Siinkohal pöörduvad päästjate küsivad pilgud meie rahvaesindajate ja ministeeriumite otsustajate poole – pall on teie käes, otsustage see asi ära," lõpetas Suigusaar.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus