"Pealtnägija": Eesti võimud ei suuda peatada 16 aastat perekonda ahistanud prantslast (2)

Video
Kristjan Pihl
11.05.2016 20:25
Rubriik: Eesti

Prantsusmaal elav ahistaja on üht Eesti peret süsteemselt häirinud juba 16 aastat, aga siinsed võimud pole seniajani suutnud teda takistada.

Lootusetuna näivas olukorras on avalikkuse tähelepanu Tallinna külje all elava viielapselise pere viimane õlekõrs, et oma ellu kauaoodatud muutus tuua.

Probleem tülika prantslasega Pascal Chauvaud'ga algas Siiril – nimetame teda selles loos nii – juba aastal 1999. Toona 21-aastane üksikema oli Hispaanias reisil, kui kohtus Valencia valgel rannaliival endast mõned aastad vanema prantslasega.

Rahvusvahelises telekomifirmas IT-spetsialistina säravat karjääri teinud Pascal jättis sümpaatse mulje ja rannast lahkudes vahetati telefoninumbreid.

"Alguses meil ei olnudki mingit suhet, ta tuli lihtsalt külla. Mina võtsin rendiauto ja maksin ise kõige selle eest ja näitasin talle Eestimaad. Käisime Taevaskojas ja kõik oli väga ilus," meenutas Siiri.

Vähem kui aasta pärast tutvuse algust katkestas Siiri suhte ja lootis eluga edasi minna. Juba mõned kuud hiljem kohtus ta oma tulevase abikaasa Kallega. Kuid just siis see algas, sest prantslase ahistamise avapauk olid e-kirjad, mis algul olid anonüümsed.

Toona ülikoolis õppinud Siiri nimel oli saadetud kõigile õppejõududele ja ülikoolikaaslastele e-kirjad, milles justkui Siiri kutsuks kõiki seksiorgiale.

Mastaapse küberrünnaku taga oli tegelikult armukade prantslane. Iroonia on selles, et kuna tööalaselt oli tema eriala just interneti turvalisus, pakkus mees algul Siirile päti leidmisel abi, kuid paljastas ühel hetkel ise topeltmängu.

"Ma rääkisin talle oma murest ja ma ütlesin, et seda pole vaja, et ma olen pöördunud politseisse ja politsei jälgib mu meilboksi. Ja siis ta puhkes nutma ja ütles, et tema on kõige selle taga. Tema murdis sisse, tema saatis need meilid, tema saatis ka mu abikaasale need meilid, et ta tegi seda kõike armastusest, et ta tahab mu elu põrguks teha siin Eestis ja kuhu mul mujale minna on, kui tagasi tema juurde," rääkis Siiri.

Siiri tingimus oli aga, et ta kunagi Pascalist enam midagi ei kuuleks. "Lõpptulemusel ta maksis nagu justkui selle eest, et ma politseisse ei läheks, kandis mulle mingi summa üle ja lubas, et ma temast enam kunagi ei kuule."

Kirju saavad kõik, kes perega kokku puutunud

Siiri sai prantslaselt nn valurahaks ja suupidamise eest ligi 130 000 krooni ning paar aastat oligi rahulik. Siiri abiellus, perre sündis uus laps ja abikaasa adopteeris Siiri vanema tütre.

Ja kui korraks tundus, et vana kallim on eluga edasi läinud ja Siiri unustanud, oli ta tegelikult uuesti platsis ning võttis ette Siiri tütre.

"Ta andis teada, et minu isa ei olegi minu isa, kellega ma elan. See oli minu jaoks väga ebameeldiv, ebamugav, sest see on minu asi, mida mina peaks ütlema, kui ma soovin," rääkis peretütar Liis.

Edasi hakkas prantslane juba uurima tütre lähikondseid, kõiki tuttavaid, sõpru ja nendele saatma sõnumeid ja asi läks kontrolli alt välja.

Paljud tekstid on sisuga, mille peamine sõnum oli, et pereema Siiri olevat lõbunaine, kes osutas Prantsusmaal raha eest teenuseid. Tänaseni pole harvad juhud, kui ahistaja saadab Siirile sadakond kirja päevas.

"On olnud igasuguseid kähkuka jutte, kinnisidumise jutte, prostitutsiooni ja hoorajutte, anaalseksi, oraalseksi ja kunstrindade ja dildode jutte, need on enamasti üsna nilbed kirjad, mis ta saadab," rääkis Siiri.

Neid kirju on saanud naise kursusekaaslased, tema külaseltsi liikmed, ümbruskonna väikefirmad. Naise abikaasa on selle 16 aasta jooksul neli korda töökohta vahetanud, igasse tema töökohta on kirjad lõpuks ikkagi välja jõudnud

Ahistaja tegevus on seda häirivam, et selle taga on peen strateegia. Rõvetsevad kirjad jõuavad fiktiivsete nimede all kõigini, kel perega vähimgi puutumus.

Kui seni piirdusid prantslase rünnakud virtuaalmaailmaga ja füüsilises mõttes oli ta ohutus kauguses, siis 2011. aasta suvel ilmutas ta end lõpuks ka päriselt, kui tuli pere kodu juurde luurama ja ennast näitama.

Naine järgis soovitatut

Pärast vahejuhtumit pöördus pere uuesti politseisse ja nüüd kõige kõrgemal tasemel - otse toonase peadirektori Raivo Küüdi poole, kes määras asjaga tegelema omaparimad uurijad.

Siiri käis kahe aasta vältel korduvalt politseis ütlusi andmas, vahetas uurijaga e-kirju ja konsulteeris telefonitsi, aga lõpuks kriminaalasja ei algatatud. Esiteks seetõttu, et Eestis midagi konkreetset kurja ei toimunud, ja teiseks, et laim prantslase poolt käib tema koduriigi jurisdiktsiooni alla.

Politseist soovitati naisel ise võtta Prantsuse politseiga ühendust, mida ta ka tegi, kuid tulu sellest ei tõusnud.

Siiri advokaat Martin Kirsipuu leiab, et Eesti kodanike kodumaal tekkinud probleeme peaks ennekõike lahendama Eesti õigussüsteem.

"Vastasel juhul tekib selline probleem, et kui Portugali kodanik tekitab meile kahju Eestis, siis selleks, et oma õigusi siin kaitsta, pean ma pöörduma Portugali kohtusse. Ei kõla nagu väga loogiliselt," märkis advokaat.

Põhja prefektuuri ennetusteenistus vanem Kristel-Liis Kaunismaa tunnistab, et sellised juhtumid ongi väga keerulised lahendada. "Avaldajal on ühed ootused, aga küsimus on selles, et avaldaja peab suutma selgitada, kuidas see tegevus on ohtlik tema elule, tervisele, tema varale."

Advokaat Kirsipuu leiab, et siin ongi koht, kus seadusandja peaks mõtlema, kas peaks tooma uue normi mängu, mis võimaldab karistada ka sellise tegevuse eest. "Olgem ausad, täna see tegevus on väga räige, millele peaks mingisugune õiguslik järelm tulema."

Siiri pere on kasutanud kõiki soovitatud võimalusi. Nad kirjutasid avaldusi politseisse, võtsid ühendust Prantsuse politseiga, palusid abi Prantsuse saatkonnalt ja mitteametlikult isegi kaitsepolitseilt, aga ei midagi.

Möödunud aasta lõpus pöördusid nad kohtusse tsiviilhagiga. Kuid sealtki ei tulnud oodatud vastust. Aasta lõpus teatas Harju maakohtu esimees Meelis Eerik, et ei saa keelata prantslasel perega suhelda, sest hoolimata sõnumite solvavast iseloomust, puudub oht elule või tervisele ning see ei takistavat pereliikmete igapäevaelu.

Siiri perekond on tänaseks kohtus käimisele kulutanud neli tuhat eurot. Eesti politsei ja kohus on aga jäigal seisukohal, et kui kiusaja ohvrit ei puuduta, siis ta tegelikult häda ei tee, mistõttu ahistajat vastutusele ei võeta.

Psühhoterapeut Endel Talvik rääkis teleloos, et vaimne terror võib sageli olla hullemgi kui füüsiline. Pikemaks mõtteaineks saate siit vaadata selle intervjuu täisversiooni:

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!