Kiili vald haldusreformist: ühinemise järel võime meie jääda kaotajateks
Harjumaa omavalitsusjuhid on haldusreformi suhtes erinevalt meelestatud, sest kui näiteks Kiili vald korraldas kampaania, mille käigus kutsuti inimesi üles vallaelanikuks registreerima, et vald saaks säilitada vabaduse ise otsustada, siis Keila vallavanema sõnul poleks isegi riiklik sundliitmine kõige mustem stsenaarium. Samas sooviksid kõik omavalitsused moel või teisel iseseisvuse säilitada.
Tänase valitsuskoalitsiooni koostatud haldusreformi kava jaguneb kahte etappi. Reformikava esimeses etapis võetaks vastu haldusreformi seaduseelnõu ja teises etapis toimuvad seadusmuudatuse alusel kohalike omavalitsuste omaalgatuslikud ühinemised.
Haldusreformikava soovitakse läbi viia järgmisteks KOV volikogude valimisteks, mille tulemusena valitakse uutele ühisvaldadele nõukogud, kelle ülesandeks jääb uute ametiasutuste käivitamine ja seadusmuudatuste jõustamine.
Reformi rakendamise käigus hindab riik omavalitsuste võimekust kavas sätestatud kriteeriumite alusel. Üks neist kriteeriumitest on vallaelanike arv, mis peab ületama 5000 elaniku piiri, et vallal lubataks eraldiseisva haldusüksusena edasi eksisteerida ka pärast haldusreformi rakendamist.
Kui elanike arv jääb alla 5000 elaniku või ei vasta vald teisele hindamiskriteeriumitele peab vald korraldama ühinemise aasta aja jooksul peale hindamist. Kui selle aja jooksul pole suudetud mõne suurema omavalitsusega ühineda, siis viib riik ühinemise läbi sundkorras.
Kampaaniaga 5000 elanikku
Kuigi mõned vallad on riigi initsiatiivi tervitanud ning alustanud ühinemiskõnelusi, siis on ka neid piiripealsed omavalitsusi, kes proovivad jääda iseseisvaks. Üks neist piiri n-ö. piiripealsetest valdadest on Kiili omavalitsus, kus veel eelmise aasta alguse seisuga elas 4700 elanikku, mis jääb alla reformikavas sätestatud miinimumile.
Et vald soovis säilitada iseseisvust ning vältida sundliitmist korraldati kampaania, mille käigus kutsuti inimesi nii sotsiaalmeedias kui ka kuu ajaks Kiili valda püstitatud plakatil ennast vallaelanikuks registreerima.
Selle aasta esimeseks jaanuariks sai vald 5000 elaniku normi täis. Vallavanema Aimur Liiva hinnangul oli sotsiaalmeedia kampaania kuu aega püsti seisnud plakatist isegi mõjusam kampaaniavahend.
Liiva sõnul kutsus vallavolikogu kokku ajutise komisjoni, mis moodustas ühinemist analüüsiva töörühma, kuhu kaasati ka eksperte.
Pärast erinevate võimaluste kaalumist tõdes töörühm, et ühinemine ei muudaks Kiili valla jaoks mitte midagi. "Pigem on oht selline, et me muutume netomaksjateks ehk me maksaks oma maksutulust kuskile mujale rohkem ära, kui ise vastu saaks," tunnistas vallavanem Liiva.
Lisaks selle märkis omavalitsuse juht, et Kiili situatsioon on pisut eriline, kuna vald asub pealinna vahetus läheduses. "Kui muidu öeldakse, et 5000 elanikku ja viis miljonit eelarve, siis meil on 6,5 miljonit eelarve," rääkis Liiva.
Raasiku loodab saada tükke naabritelt
Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi hinnangul poleks enam tänastes piirides jätkamine mõistlik, sest rahastuse tingimused on kesised.
"Need 5000 elanikku praeguste rahastamistingimuste juures ei taga jätkusuutlikku arengut," tõdes Uukkivi.
Tema näeb kõige parema lahendusena seda, et Raasiku vald jääks iseseisvaks, kuid haaraks tükke ümbritsevatest valdadest. Sestap on vald teinud naabritele ettepaneku anda Raasikule üle külad, mis piirnevad Raasiku alevikuga.
"Nende vastust me praegu ootame. Eeldatavalt tuleb see vastus eitav," nentis Uukkivi, kelle sõnul on järgmine mõistlik samm Raasiku jaoks ühinemine Rae vallaga.
Keila valla jaoks poleks sundliitmine õnnetus
Keila vallavanem Jaan Alver ei poolda otseselt ühtegi varianti, kuid vallavolikogu kaalub praegu erinevaid võimalusi. "Praegu ei ole meil veel selget läbirääkimiste tulemust, mistõttu puudub ühtne seisukoht ühinemise osas," tunnistas Alver.
Vald tegeleb sarnaselt Kiilile uute elanike hankimisega, kuid kampaaniat pole vald korraldanud ning tegevuskava uute inimeste leidmiseks puudub. Alver ütles, et laias laastus ei oleks vallale mingi õnnetus ka see, kui vald sundliitmisele peaks minema.
Käesoleva aasta märtsiks peaks Keila valla eelistuste osas pilt selgem olema.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee