Saarts: naiste suurem osakaal poliitikas tõstab nende staatust ühiskonnas
Riigikogu valimistel kandideerib veidi enam naisi kui eelmistel valimistel, kuid kõigi parteide kandidaatide seas kokku on naisi alla kolmandiku. Samas on parteide liikmeskonnast enamasti pool või koguni üle poole naised. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul tõstab naiste suurem osakaal poliitikas ka nende staatust ühiskonnas.
Võrdõigusvoliniku kantselei esitles ja kommenteeris reedel Glasgow ülikooli teaduri Mirjam Alliku analüüsi. Riigikogu valimistel kandideerib 236 naist, mis on 27 protsenti kõigist kandidaatidest. Kõige rohkem on naiskandidaate täisnimekirja esitanud erakondadest Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas, kus neid on ligi 37 protsenti ning kõige vähem on Vabaerakonna valimisnimekirjas, kus neid on 22 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui Eesti ühiskonnas on selle aasta alguse seisuga 53 protsenti naisi, siis erakondade liikmetest ongi enamasti pooled või isegi üle poole naised, napilt vähem kui kolmandik on neid aga parteide nimekirjades. Politoloog Tõnis Saartsi arvates tuleneb see Eesti ühiskonnas veel üsna levinud arusaamast, et poliitika on ennekõike meeste asi ja naiste asi on tegeleda koduste asjadega.
Saartsi sõnul on oluline ka see, kas partei pöörab soolisele tasakaalule tähelepanu. Seda näitavad kohad valimisnimekirjades. Täisnimekirja esitanud parteidest on üleriigilises nimekirjas esikümnes kõige rohkem naisi sotsiaaldemokraatidel - 60 protsenti, Keskerakonnal pooled, teistel vähem, kuid EKREL pole üleriigilise nimekirja esikümnes ühtegi naist.
"Erakonnad, kes ületavad valimiskünnise väga napilt või kus ei ole ringkonnas ühtegi suurt häältemagnetit ja need mandaadid tulevad pigem kompensatsioonimandaadi kaudu, siis seal on tõepoolest ka see oluline, et ka naised on nimekirjas esikümnes või esikahekümnes," ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
Kõige rohkem riigikogu kohti jagatakse ringkondades ja ringkonnanimekirjades on esinumbrite seas naisi kõige rohkem Keskerakonnal, neil on peaaegu pooled ehk viis esinumbreist naised, teisel kohal on kolme naise ehk 25-protsendilise naiste esindatusega EKRE ja IRL. Sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond on viimased, mõlemal on ringkonna esinumbrite seas vaid üks naine.
Ringkonnanimekirjade esikolmikut vaadates olukord muutub ja kõige rohkem naisi on esikolmikus sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal.
"Kui inimesed näevad, et tõepoolest naisi on poliitikas rohkem, neid on juhtivatel kohtadel nii komisjonide esinaistena riigikogus, ministritena, erakondades on nende positsioon tugevam, siis see tegelikult tõstab üldiselt naiste staatust ühiskonnas," leiab Saarts.
Saarts selgitas, et nii mõistetakse, et ka naised võivad efektiivsete liidritena ühiskondi juhtida.
Toimetaja: Sven Randlaid