Ebaseaduslikult Eestisse saabuvad vietnamlased tahavad tavaliselt minna edasi Poolasse

Video
Ragnar Kond, Valga
14.04.2016 21:46
Rubriik: Eesti

Valgas eelmise nädala lõpul kinni peetud kaheksa inimest moodustavad tänavu juba teise avastatud illegaalsete vietnamlaste grupi. Eestis ebaseaduslikult viibivad Vietnami kodanikud saabuvad siia tavaliselt Venemaalt ja nende eesmärk on jõuda Poolasse.

Mullu tabati ebaseaduslikult rändelt 550 inimest ehk pea kaks korda rohkem kui aasta eest. PPA statistika kohaselt moodustavad neist üle poole viisa väärkasutajad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ebaseaduslikult välispiiri ületanute arv on pisut väiksem - mullu 66 ja 2014. aastal 74 inimest. Siin omakorda on aga suur vietnamlaste hulk.

"Umbes 40 inimest neist on vietnamlased ja 20 olid eelmisel aastal Sudaanist. Me räägime Lõuna prefektuuri vastutusalas olevast maismaapiirist, kus piiri ületamine on täna kõige kergem. Vietnamlased tulevad Eestisse ja nende kindel suund on edasi jõuda Poola," selgitas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm..

Kas nii mõtlesid ka kolm Vietnami naist ja viis meest, kes eelmise nädala lõpus Valga räämas garaažikompleksist leiti, peab näitama uurimine. Praegu on nad Harku kinnipidamiskeskuses ja Valgas nad arstiabi ei vajanud.

"Need inimesed võtavad ette pika rännaku, et jõuda oma kodumaalt välja Poola ja selle vältel nad kannatavad kõike. Oleme näinud, et talvel nad on paljajalu, vähese riietusega, on külmas, alajahtunud. Nad võtavad selle teekonna ette tihti väga halbades tingimustes," rääkis Tamm.

Varasemate juhtumite põhjal on selgunud, et osa vietnamlasi on kasutanud liikumiseks abilisi, kuid mitte ainult.

"Praktika on näidanud, et väga paljud neist kasutavad tänapäevaseid nutilahendusi - Google Mapsi ja nutitelefone, tahvelarvutit, mille abil vaadatakse, kus kulgeb piir ja liigutakse Venemaalt Eestisse. Loomulikult on ka inimesi, kes selle pealt teenivad ja aitavad neil ületada Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoont," ütles Tamm.

Kuidas sattusid need kaheksa vietnamlast just Läti piiri äärsesse pooltühja garaažikompleksi, mida ka enamik kohalikke elanikke ei tea, pole praeguseks selge. Samas on lagunevad hooned just Valgas rohkem linnajuhtide tähelepanu all kui mujal.

"Ma arvan, et Valgal on üks paremaid ülevaateid nende hoonete osas, mis on tühjad ja mis on kasutusest väljas või osalises kasutuses, sest meie linnamajandusamet on sellega juba viimasel paaril aastal tegelnud," rääkis Valga linnapea Enno Kase.

Varjupaika vietnamlased Eestilt ei palu, tavaliselt saadetakse nad koju tagasi. Kuid on ka neid, kes hiljem võtavad sama teekonna ette uuesti.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus