Graafik: mullu ületas taasiseseisvunud Eestis esmakordselt sisseränne väljarände

Video
23.05.2016 8:15
Rubriik: Eesti

Eestisse rändas eelmisel aastal sisse 15 413 inimest ja välja 13 003 inimest ehk rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Kõige aktiivsemad välisrändes osalejad olid 20–39-aastased ning enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10–14-aastased ja 25–29-aastased, teatas statistikaamet.

Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi. Sisserändajatest 52 protsenti ja väljarändajatest 69 protsenti olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine.

Sisserändajatest 21 protsenti olid EL-i kodanikud ja 27 protsenti kolmandate riikide kodanikud. Väljarändajatest 15 protsenti olid EL-i kodanikud ja 10 protsenti omas muud kodakondsust.

Sisserändavad EL-i kodanikud olid nooremad kui sisserändavad Eesti ja teiste riikide kodanikud, mis Eesti kodanike puhul on seletatav sellega, et tegemist on peamiselt tagasirändajatega.

Välisrändes kõige rohkem esindatud kodakondsustest langes välisrände saldo tulemusena ainsana Eesti kodanike arv. Kõige rohkem kasvas kolmandate riikide kodakondsusega isikute arv.

Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke. EL-i kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute sisse- ja väljaliikumised tasakaalustasid üksteist.

Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa.

Sisserände peamised lähteriigid on lisaks Soomele ka Ukraina ja Venemaa. Sünniriigilt on 49 protsenti sisserännanutest pärit Eestist, 11 protsenti Venemaalt ja kaheksa protsenti Ukrainast. Lahkujatest on sündinud 68 protsenti Eestis, üheksa protsenti Venemaal ja neli protsenti Soomes.

Toimetas
Marek Kuul, Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus