"Pealtnägija": lohakus kiirusemõõtjate taatlemisel päästis kihutaja kopsakast trahvist

Video
Taavi Eilat
20.04.2016 20:17
Rubriik: Eesti

Paide politsei tegi ligi kolm kuud kiiruseületajatele trahve, mis osutuksid kohtus hiljutise lahendi põhjal ilmselt õigustühiseks. Vähemalt 28-aastane Martin väljus vaidlusest puhtana ning neid, kel õnnestuks arvatavasti sama, on veel üle neljakümne.

Juhtumi taga on tobedate apsakate ahel, kus süü pole ainult politseil. Et jantlikust jadast aru saada, tuleb alustada mullu suvest, kui Paide politsei saadab kiirusmõõtja Stalker DSR 2X korrapärasele taatlemisele.

Lihtsalt öeldes tähendab see, et riiklik Metroserti labor kontrollib, kas seade mõõdab õigesti ja annab vastava tunnistuse. Seade tulebki laborist tagasi 30. juulil, kuid juba samal päeval avastab politsei, et selle taatlusprotokoll ei ole päris õige.

"Kui seade tuli meile taatlusest tagasi, siis avastasime et taatlustunnistusel olev vahemuunduri number ei lähe kokku tegelikkusega. Andsime kohe sellest ka taatluslaborile teada ja nad samal päeval väljastasid meile uue taatlustunnistuse," rääkis Sadner Peremees, kes on Lääne prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht.

Puust ja punaseks

Politsei autos asuv kiirusemõõteseade koosneb tegelikult neljast osast: on vahemuundur ehk nö aju, mis paikneb politsei autos tagumise istme all. On kaks antenni, üks ees aknal ja teine taga ning viimaks tabloo, millel paistab tulemus ehk mõõdetava objekti kiirus.

Kõik need seadmed tuleb taadelda. Igaühel on oma taatlusnumber, mis läheb vastavalt ka paberitesse. Juulis laborist naastes märgati, et ühe vidina number ei lähe aparaadil ja paberil kokku, see parandati Metrosertis ära, aga sellega asi ei piirdunud.

Esimese vea avastamisel jäi tähelepanuta see asjaolu, et taatlustunnistusel oli ka teine viga ehk siis antennide seerianumbrid, mis koosnevad kokku kaheksast sümbolist, kahest tähest ja kuuest numbrist - nende sümbolite jadade kaks viimast numbrit olid omavahel ära vahetatud. Seda viga politsei esialgu tähele ei pannud ja see avastati poolteist kuud hiljem.

Septembri keskel väljastati politseile uus, kolmas ja nüüd siis juba lõplikult õigete andmetega taatlustunnistus.

Lühidalt. Metrosert taatles mõõdiku ja andis algul kaasa vale taatlusnumbriga paberi. Kui see viga avastati ja parandati, oli paberil teine number ikkagi vale ja sellega väljastati trahve vähemalt poolteist kuud enne, kui asi avastati.

Seega politsei ja Metrosert tunnistavad, et kõnealune kiirusemõõdiku komplekt oli vahemikus juuli lõpp kuni septembri keskpaik ilma korrektsete paberiteta. Ja kõik välja kirjutatud trahvid seega õigustühised.

70 km/h alas 131 km/h

Kuidas vead paberimajanduses üldse välja tulid, on seotud mullu oktoobri juhtumiga. Oli 10. oktoobri öö, kui eravärvides politseiekipaaž sõitis Türi poolt Paidesse ja nägi ringteelt enda ette keeramas suurel kiirusel liikuvat Ford Mondeot.

Politsei võttis sappa ning mõõtis, et sõiduki kiirus oli ligi kaks korda üle lubatu ehk 70 km/h alas sõitis 28-aastane Martin 131 km/h. Talle määrati trahv 560 eurot ning juhtimisõigus peatati kolmeks kuuks.

Pool aastat hiljem väljub sama Fordi juht kohtusaalist taatlemisskandaali tõttu puhta mehena. Martin töötab küll viisakas firmas osakonna juhatajana, kuid liikluses on ta tihti reeglitega vastuollu läinud, sest teda on korduvalt kihutamise eest trahvitud.

Viimane episood, mida tema puhul ka politsei videos näeb, toimus oktoobri keskel ehk kuu aega pärast seda, kui kiirusemõõdik oli politsei sõnul justkui tipp-topp. Ometi kukkus kõik hiljem kokku.

Sander Peremees selgitas, et kui uus ja kõikide õigete andmetega taatlustunnistus politseisse tagasi jõudis, siis vastav info ei jõudnud kõikide kolleegideni ja nad kasutasid edasi neid juba varem valmis prinditud kiirusemõõteseadme protokolle.

Ja kuigi nii Metrosert kui politsei väidavad kaljukindlalt, et mõõteseade fikseeris kiirust tegelikult õigesti, sai Martin vastu vaielda.

"Sisuliselt ma olen vaielnud ainult selle üle, et kiirus ei ole fikseeritud õiegesti [Martini hinnangul oli see 105+- km/h]. Ühesõnaga ei ole seal õige väärtus. Oma süüd kui sellist, et ma ületasin kiirust, olen ma kogu see periood tunnistanud," rääkis Martin.

Kolm nädalat tagasi jõudis Martini vaidlus kohtusse. Ehkki politsei jäi algul kindlaks, et mees ületas piirkiirust rohkem kui 60 kilomeetriga tunnis, siis pärast mõtlemisaja võtmist anti järsku alla ja paluti kohtul tühistada Martini väärtegu. Saatuslikuks said need samad paar sassi läinud numbrit taatlustunnistusel.

Liiklusjurist Indrek Sirk selgitas, et küsimus sellest, kas ta kiirust ületas või mitte, jäi lõpuks tahaplaanile nende formaalsete põhjuste tõttu.

"Kuid inimene ju vaidlustas esimestest hetkedest seda kiirust ja nagu materjalist on ka näha, ka politseinikud ise ei olnud päris kindlad, kas see mõõdetud kiirus on ikkagi realistlik," lisas Sirk.

Politsei seisukoht on olnud alates väärteomenetluse alustamisest kuni tänaseni, et see kiiruse ületamine toimus. "See oli selle konkreetse politseiniku otsus, sellel hetkel loobuda sellest vaidlusest. Mina oleksin teinud võib-olla teistsuguse otsuse, aga menetleja on oma otsustes iseseisev ja sel korral tegi ta oma otsuse nii," selgitas Sander Peremees.

Ülejäänute trahve automaatselt ei tühistata

Lugu läheb vaatamata kõigele veelgi huvitavamaks. Tänaseks on teada, et täpselt samadel asjaoludel jõuti teha 47 valede andmetega väärteoprotokolli.

Kui politsei loobus kõikidest süüdistustest Martini vastu, siis üllataval kombel ei kavatse ta seda teha teiste puhul. Ülejäänud 46 isegi ei tea, et lihtsalt öeldes pole neile tehtud trahv korrektne, sest politsei ei tunne kohustust seda ka neile öelda, veel vähem automaatselt väärtegu tühistada.

"Meil ei ole põhjust nende inimestega eraldi võtta ühendust, sest iseenesest me ei saa kuidagi öelda, et need materjalid oleks õigustühised. Inimesed ei vaidlustanud endale inkrimineeritavat süüd ja seetõttu ei ole meil olnud ka põhjust et kõiki neid läbi helistada ja teavitada," ütles Peremees.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!