Eestisse saabunud "kvoodipagulased" võivad saada alates käesolevast kuust kolmeaastase elamisloa

Migrantide majutuskeskus Bautzenis. (Foto: Ina Fassbender/Reuters/Scanpix)
17.05.2016 14:10
Rubriik: Eesti

Kaks põgenikku, kes saabusid äsja Eestisse, kaebasid politsei- ja piirivalveameti (PPA) kohtusse, kuna neile anti täiendava kaitse staatus, mitte pagulasstaatus. Kui täiendava rahvusvahelise kaitse saanu saab aasta pikkuse elamisloa, siis pagulasele määrab riik elamisloa kolmeks aastaks.

PPA otsustas Euroopa Liidu raames ümberpaigutatavatele põgenikele anda esialgu täiendav rahvusvaheline kaitse, mitte pagulasstaatus. PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik ütles Postimehele, et PPA kasutas sellist lähenemist, et olla võimalikult efektiivne praeguste ressursside juures.

Nii pidasid ametnikud Kreekas põgenikke intervjueerides silmas peaasjalikult seda, kas inimene kujutab mingit julgeolekuohtu või mitte. Kui ohtu ei olnud ja põgenik oli pärit konfliktiriikidest nagu Süüria, Jeemen või Iraak, siis oli üsna kiiresti võimalik teha täiendava kaitse andmise otsus.

Seda, kas inimene kvalifitseerub pagulaseks plaaniti hinnata aasta pärast, kuid nüüd on otsustanud PPA Ratniku sõnul oma praktikat muuta ja kaaluda Eestisse saabuvatele põgenikele pagulasstaatuse andmist, millele eelneks senisest detailsem taustakontroll ja varjupaigaintervjuu.

Janson: vana mehhanism võiks mõnes osas säilida

MTÜ Pagulasabi juht Eero Jansoni sõnul näitavad uuringud, et põgenikud tunnevad end turvalisemalt ning on altimad lõimuma kui neile antakse kohe riiki saabudes pagulasstaatus. "Ajutise elamisloa saanud inimesed ei soostu investeerima oma aega ja raha riiki, kus nad kardavad, et nad saadetakse päritolu maale tagasi," ütles Janson news.err.ee-le antud intervjuus.

Janson lisas, et Euroopa Liidu seaduste kohaselt peab liikmesriik enne pagulasstaatuse välja selgitamist hindama inimeste tausta ning seda, kas asüülitaotlejat kiusatakse koduriigis taga.

Samas märkis Janson, et PPA senisel praktikal on ka hea külg, sest täiendava kaitse saanud isik võib üürida korteri, mitte oodata oma varjupaigataotlusele vastust mõnes keskuses või põgenikelaagris. "Ma arvan, et Eesti peaks jääma praeguse mehhanismi juurde, kuid hindama isiku varjupaigataotlust kohe kui ta Eestisse jõuab, mitte pärast täiendava kaitse lõppemist," selgitas Janson.

Eesti on senimaani vastuvõtnud 19 pagulast, kuid lähima kahe aasta jooksul peaks EL-i põgenike ümberpaiknemisprogrammi raames Eestisse jõudma kokku 550 pagulast.

Toimetas
Allan Rajavee, Abdulrahman Shamlan

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus