Eesti panuseks tööd alustavas EL-i piirivalveametis on 18 inimest
Euroopa Liit käivitas neljapäeval senisest märksa laiemate volitustega piirivalveameti, mille 1500-liikmelisse kiirreageerimisreservi panustab Eesti 18 inimesega.
Ameti formaalne käivitamine toimus neljapäeval Bulgaaria piiril Türgiga, kus peetud tseremoonial osalesid Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ning Euroopa Komisjoni siseküsimuste ja rändevolinik Dimitris Avramopoulos.
"Täna on Euroopa piiride korralduses ajalooline päev, kuna nüüdsest on Euroopa Liidu ühe liikmesriigi välispiir kõikide liikmesriikide välispiir - nii legaalselt kui operatsionaalselt," ütles Avramopoulos pressiteate vahendusel.
Euroopa Liidu eesistujariigi Slovakkia peaminister Robert Fico lisas, et piirivalveameti loomisega luuakse EL-i välispiiridel uus reaalsus, mis aitab liikmesriikidel saada tagasi Schengeni tsooniga kaasnevaid hüvesid.
"Uus amet on tugevam ja paremini varustatud, et tegeleda rände- ja julgeolekuprobleemidega Euroopa välispiiridel. Tal on laiemad volitused, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda,“ selgitas Euroopa Piirivalveameti tegevdirektor Fabrice Leggeri.
Amet hakkab välispiiridel tegema stressiteste, et teha juba enne võimaliku kriisi tekkimist kindlaks puudujäägid ja nõrgad kohad, lisas Leggeri.
"Samuti on amet nüüd suuteline pakkuma operatiivtuge naabruskonnas asuvatele kolmandatele riikidele, kes paluvad abi oma piiril, ning jagama riiklike ametiasutuste ja Euroopa ametitega luureteavet piiriülese kuritegevuse kohta, toetades nõnda kriminaaluurimisi. Lisaks on ametil juhtiv roll Euroopa merepiiril, sest nüüd tuleb tal täita ka rannikuvalve ülesandeid,“ rääkis Leggeri pressiteate vahendusel.
Uute volituste raames on ameti rolli ja tegevusala kõvasti laiendatud. Ameti koosseisuliste töötajate arvu suurendatakse rohkem kui kaks korda ning ametile antakse võimalus hankida endale varustust ja kasutada seda kiireloomulistes piirioperatsioonides. Ameti käsutusse antakse vähemalt 1500 piirivalvurist koosnev kiirreageerimisreserv ja kiirreageerimise seadmete reserv. See tähendab, et enam ei teki olukorda, kus ametil jääb vajaka operatsioonideks vajalikust personalist või varustusest.
Euroopa Piirivalveamet tagab nüüd liidu piirihaldusstandardite rakendamise korrapäraste riskianalüüside ja kohustuslike haavatavuse hindamiste abil, teatas Euroopa Komisjon.
Ametil on senisest märksa tugevam mandaat, mille alusel ta võib lisaks riikide piirivalvetegevuse vaatlemisele ja koordinatsioonitegevustele vajadusel ka eriolukordades sekkuda piiri valvamisse kas liikmesriigi palvel või ka Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esinava nõukogu otsusel, kui liikmesriik ise ei ole suuuteline või ei soovi tegutseda.
Sekkumise vajadusel saabki amet kasutada kiirreageerimisreservi. Reservi võidakse saata osaliselt või täiskoosseisus appi näiteks siis, kui piiriületuspunktidesse hakkab kogunema põgenikke.
Laiendatud mandaadi põhjal hakkab amet tegelema ka nende migrantide tagasisaatmisega, kelle asüülitaotlusi ei ole rahuldatud või keda peetakse julgeolekuohuks.
Uus, senisest märksa laiemate volitustega piirivalveamet loodi Euroopa Liidu mõistes rekordiliselt lühikese ajaga, kui algatus selleks tuli Euroopa Komisjonilt alles 2015. aasta detsembris.
Samm demonstreerib EL-i harukordset üksmeelt püüetes leida ühine strateegia Euroopa suurima sõjajärgse rändekriisi lahendamiseks. Brüssel loodab, et piirivalve tõhustamisega ei suurene üksnes julgeolek, vaid paranevad ka Ida- ja Lääne-Euroopa riikide suhteid, mis jahenesid põgenikekriisi tõttu. Kaugemaks eesmärgiks on kaotada taas piirikontroll EL-i sees ja taastada Schengeni tsooni toimimine.
Euroopa piiri- ja rannikukaitse ameti eesmärgiks on tegeleda uue poliitilise reaalsusega, mille on tinginud nii Euroopa Liidu piiridest väljastpoolt lähtuv rändesurve kui ka ohud sisejulgeolekule, märkis Euroopa Komisjon oma pressimaterjalides.
Piirivalveameti reservi esialgseks suuruseks on 1500 inimest, millesse panustavad kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi. Suurima osa personalist saadavad Saksamaa - 225 inimest, Prantsusmaa - 170 inimest, Itaalia - 125 inimest, Hispaania - 111 inimest, Poola - 100 inimest. Eesti naaberriikidest Läti ja Soome panustavad mõlemad 30 ning Leedu 39 inimesega. Samas osalevad ameti reservis ka EL-i mittekuuluvad Norra 20, Šveits 16 ja Island kahe inimesega.
Eesti ootab Euroopa uuelt piirivalveametilt infot, milliste oskustega inimesi soovitakse saada, keda siis oleks võimalik kaasata kiiret reageerimist nõudvatesse olukordadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie jaoks on iga inimene, iga ametnik väga oluline, keda me sellesse kiirreagerrimisreservi anname. Küll aga ei maksa unustada, et me peame teisi aitama, me oleme valmis teisi aitama ja peame olema valmis selleks, et kunagi võib olla meil sellist abi vaja," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ülle Väina.
"Today is a milestone in the history of European border management."@Avramopoulos at #EUBorderGuard launch pic.twitter.com/pHZn8a9uew
— European Commission (@EU_Commission) October 6, 2016
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS