Kaitsevägi saab kümne aasta jooksul liikursuurtükid ja küberväejuhatuse

Video
Vahur Lauri
14.10.2016 19:17
Rubriik: Eesti

Riigikaitse arengukava kohaselt saab kaitsevägi järgmise kümne aasta jooksul liikursuurtükid, küberväejuhatuse ning ajateenistuses loodetakse näha ka tüdrukuid. Kaitsekulutuste taset ei vähendata 2 prosendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid välistatud pole taotlus seda tõsta.

Järgneva kümne aasta jooksul tuleb kaitseväkke rohkem inimesi ja rohkem rauda, kuid ülikallite raketisüsteemide hankimist ei plaanita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaitsevägi muutub tööandjaks infotehnoloogia spetsialistidele, sest plaanis on luua küberväejuhatus, mis koordineerib kogu küberkaitset. Lennubaasi toimimiseks ööl ja päeval tuleb ka sinna inimesi juurde võtta.

"Õhubaas kasvab pea 80 inimese võrra lisaks sellele, mis on siiani plaanides olnud. Ja ka küberväejuhatus kasvab suurusjärgus 30 inimese võrra," selgitas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Eestil on piisavalt ohvitsere ja reservväelasi, et luua kaks uut allüksust, neist üks suurtükipataljon, milleks on olemas ka relvad. Kõik teenistuskõlblikud kaitseliitlased võetakse üle resevväe struktuuri.

Ajateenistusse on plaanis võtta rohkem kutsealuseid - pool aastakäigust. Eesmärk on suurendada naisajateenijate arvu. Samuti mõeldakse sobivuskriteeriumite ja pikenduse tingimuste läbivaatamisele.

"Võib-olla mõtleme ka tõsiselt selle peale, millisel ajahetkel me võtame sisse neid, kes õpivad Eesti ülikoolides. On väga paljud, kes ei saa tulla, sest sissevõtmise aeg ei sobi neile," ütles Terras.

Plaanis on hankida liikursuurtükke, mille laskekaugus on kuni 30 kilomeetrit.

Kaitsekavas pole aga mainitud õhu- ega raketitõrjet. Rakettide paigutamine meie piirkonda on poliitiliselt tundlik küsimus.

"Kui meie piirkonnas on sündmused, mis nõuaksid sellist jõulist reaktsiooni, siis olen kindel, et sellised võimekused ka meie piirkonda tuuakse. Need ei pea ilmtingimata baseeruma Eesti pinnal, vaid mujal Balti riikides, merel - Põhjamerel näiteks," ütles kaitseminister Hannes Hanso.

Kõike ei saa kunagi - lihtsalt sisemajanduse kogutoodang on liiga väike. Rahasummalt kaitsekulutusteks oleme praegu NATO-s tagant neljas riik. Hanso ütles, et kaitseotstarbeks võiks kasutada ka viis korda rohkem raha kui praegu.

"Mina kaitseministrina poleks vastutustundlik, kui ma ütleksin, et see lagi on kindlasti täna meil saavutatud. Arutame nende teemade üle ja vajaduse korral, ma usun, riik on valmis reageerima," ütles Hanso.

Minister märkis, et kunagi olid Eesti kaitsekulutused suuremad kui Lätil ja Leedul kokku, kuid nüüd on naaberriigid meist ette minemas. Leedu edestab meid peagi kahekordselt.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus