Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kersti Kaljulaid: Euroopa Liit ongi ennustamatu
Euroopa Liidu areng on alati olnud etteennustamatu, kuid organisatsiooni suurim teene on alati olnud majandusvabaduste ja demokraatia säilitamine ning seepärast võiksid need valdkonnad ka edaspidi olla prioriteediks, leiab Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid.
"Esiteks ma ei usu, et ilma Euroopa Liiduta oleks täna Euroopas need 28 riiki niimoodi vabad ja demokraatlikud, nagu nad seda on. Teiseks ma ei usu, et kui me otsustaksime kriisi tingimustes, et läheme nüüd laiali ja igaüks punnib ise, et see võiks minna paremini," ütles Kaljulaid debatil, kus arutati Euroopa tulevikku.
Tema pidas Euroopa Liidu kõige suuremaks mureks seda, et kui väheste liikmesriikidega jõuti tõesti tegeleda väga laia valiku teemadega, siis nüüd tuleks otsustada, millised on organisatsiooni prioriteedid. Kõigega ei jõuta enam läbi Brüsseli tegeleda.
"Need neli vabadust, mis tagavad Euroopa Liidu toimimise ühisturuna, siinsete inimeste vabaduse töötada ja toimetada selle piires vabalt, takistusteta. See on midagi, millele Euroopa Liit peaks taas keskenduma," ütles Kaljulaid.
Samuti ei tasuks Euroopa Liidust rääkides keskenduda ainult rahale. Selle asemel peaksid kodanikud tundma rohkem huvi selle üle, kas liidus kokku lepitud asju ikka jõustatakse ning et lubatud vabadused tegelikult ka kehtiksid.
Seejuures tõi Kaljulaid välja, et Euroopa Liidu lepingu järgi peavad organisatsiooni institutsioonid kaasama aruteludesse ka kodanikuühiskonda. Just kodanikuühiskonna kaasamise võimalus teeb Euroopa Liidu põnevaks, sest sama eesrindlikku sätet meie põhiseaduses ei ole, lisas ta.
Kaljulaid ootab põnevusega ka hetke, kui Euroopas tuleb arutelule mõni sellise valdkonna ühtlustamine, mida eestlased peavad pühaks. "Ma ootan põnevusega debatti, kus Eesti peab letti panema midagi, mis meile on püha. See sama ettevõtete tulumaksuvabastus või maksubaaside harmoniseerimine," tõi ta näiteks.
Kuna selline arutelu oleks eestlaste jaoks valulik, peaks organisatsioon rohkem keskenduma just liidu loosungiks saanud nelja vabaduse tegelikule realiseerimisele.
"Täna me ei tea, kuhu Euroopa Liit liigub," ütles Kaljulaid, nentides, et niivõrd paljude riikide koos edasi minemine sama laial viisil tõotab muutuda aina suuremaks väljakutseks.
Arutelul osales ka Soome sotsiaaldemokraatlikku valitsusse kuuluv Krista Kiuru, kes selgitas, et Soome riik on praegu läinud oma eelarvega miinuseks sellepärast, et luua riiki töökohti. Kuigi Kaljulaid püüdis Eesti eelarvest rääkimist vältida, tõdes ta: "Eestlasena tunneksin ma ennast väga ebamugavalt, kui ma peaksin rääkima sellest, kuidas me suudame hoida oma eelarve tasakaalus nii, et meie tööpuudus ei tõuse, sest meie tööpuudus kolib Soome."
Seetõttu ei saa Kaljulaiu sõnul Eesti väikest võlga täielikult ainult meie enda tubli töö teeneks lugeda, sest meile aitas kaasa ka põhjanaabri Soome kohalolu ja see, et juba Nõukogude Liidust lahkudes polnud meil kaelas suuri võlgu.
Täna Paides toimunud arutelul osalesid lisaks Kersti Kaljulaiule veel Krista Kiuru ja Kristjan Tamla, diskussiooni juhtis Indrek Treufeldt.
Tema pidas Euroopa Liidu kõige suuremaks mureks seda, et kui väheste liikmesriikidega jõuti tõesti tegeleda väga laia valiku teemadega, siis nüüd tuleks otsustada, millised on organisatsiooni prioriteedid. Kõigega ei jõuta enam läbi Brüsseli tegeleda.
"Need neli vabadust, mis tagavad Euroopa Liidu toimimise ühisturuna, siinsete inimeste vabaduse töötada ja toimetada selle piires vabalt, takistusteta. See on midagi, millele Euroopa Liit peaks taas keskenduma," ütles Kaljulaid.
Samuti ei tasuks Euroopa Liidust rääkides keskenduda ainult rahale. Selle asemel peaksid kodanikud tundma rohkem huvi selle üle, kas liidus kokku lepitud asju ikka jõustatakse ning et lubatud vabadused tegelikult ka kehtiksid.
Seejuures tõi Kaljulaid välja, et Euroopa Liidu lepingu järgi peavad organisatsiooni institutsioonid kaasama aruteludesse ka kodanikuühiskonda. Just kodanikuühiskonna kaasamise võimalus teeb Euroopa Liidu põnevaks, sest sama eesrindlikku sätet meie põhiseaduses ei ole, lisas ta.
Kaljulaid ootab põnevusega ka hetke, kui Euroopas tuleb arutelule mõni sellise valdkonna ühtlustamine, mida eestlased peavad pühaks. "Ma ootan põnevusega debatti, kus Eesti peab letti panema midagi, mis meile on püha. See sama ettevõtete tulumaksuvabastus või maksubaaside harmoniseerimine," tõi ta näiteks.
Kuna selline arutelu oleks eestlaste jaoks valulik, peaks organisatsioon rohkem keskenduma just liidu loosungiks saanud nelja vabaduse tegelikule realiseerimisele.
"Täna me ei tea, kuhu Euroopa Liit liigub," ütles Kaljulaid, nentides, et niivõrd paljude riikide koos edasi minemine sama laial viisil tõotab muutuda aina suuremaks väljakutseks.
Arutelul osales ka Soome sotsiaaldemokraatlikku valitsusse kuuluv Krista Kiuru, kes selgitas, et Soome riik on praegu läinud oma eelarvega miinuseks sellepärast, et luua riiki töökohti. Kuigi Kaljulaid püüdis Eesti eelarvest rääkimist vältida, tõdes ta: "Eestlasena tunneksin ma ennast väga ebamugavalt, kui ma peaksin rääkima sellest, kuidas me suudame hoida oma eelarve tasakaalus nii, et meie tööpuudus ei tõuse, sest meie tööpuudus kolib Soome."
Seetõttu ei saa Kaljulaiu sõnul Eesti väikest võlga täielikult ainult meie enda tubli töö teeneks lugeda, sest meile aitas kaasa ka põhjanaabri Soome kohalolu ja see, et juba Nõukogude Liidust lahkudes polnud meil kaelas suuri võlgu.
Täna Paides toimunud arutelul osalesid lisaks Kersti Kaljulaiule veel Krista Kiuru ja Kristjan Tamla, diskussiooni juhtis Indrek Treufeldt.
Toimetaja: Maarja Roon