Eesti panus EL-i piiri- ja rannikuvalvesse on 18 ametnikku

(Foto: Tauno Tõhk/Riigikantselei)
6.07.2016 20:12
Allikas: ERR/BNS
Rubriik: Eesti

Eesti kohustuslik panus Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti kiirreageerimisreservi on 18 ametnikku.

Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eesti panus loodavasse Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti kiirreageerimisreservi on igal ajahetkel 18 ametnikku. Ta lisas täpsustuseks, et õiguslik alus reservi loomiseks tekib alles pärast määruse jõustumist.

Euroopa Parlament toetas täna ELi piiri- ja rannikuvalve süsteemi loomist, mis hõlmab Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametit ning piirihalduse eest vastutavaid liikmesriikide ametiasutusi.

Riiklikud piirivalveasutused vastutavad jätkuvalt oma liikmesriikide piiride haldamise eest, aga saavad suurenenud rändesurve puhul abi paluda Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametilt, et saata vastavale EL-i välispiirile Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmad vastavast kiirreageerimisreservist.

"Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus tagab EL-i välispiiride parema kaitse ja haldamise. See ei saa olla rändekriisi ja Schengeni ala usalduse taastamise ainukeseks lahenduseks, aga see on väga vajalik esimene samm," ütles raportöör Artis Pabriks.

Juhul kui liikmesriikide EL-i välispiiril esineb ebaproportsionaalne rändesurve või surve seoses piiriülese kuritegevusega, on võimalik vastava liikmesriigi palvel või EL-i Nõukogu otsusega ajutselt piirile lähetada vastavad piiri- ja rannikuvalverühmad.

Kui vastav liikmesriik ei rakenda piiri- ja rannikuvalveameti soovitatud meetmeid või rändesurve hakkab ohustama Schengeni ala toimimist, võib EL-i Nõukogu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks ameti rakendatavad meetmed ning nõutakse asjaomastelt liikmesriikidelt ametiga koostöö tegemist nende meetmete rakendamisel. Enne vastavate rühmade saatmist peavad amet ja liikmesriik kokku leppima vastavas tegevusplaanis.

Juhul kui liikmesriik ei täida EL-i Nõukogu otsust ja ei tee piiri- ja rannikuvalveametiga koostööd, võivad selle riigi naaberriigid kehtestada piirikontrolli vastavatel EL-i sisepiiridel selle liikmesriigiga.

Piiri- ja rannikuvalveametil on suurem roll kui tänasel Frontex agentuuril nende kolmandate riikide inimeste tagasisaatmise puhul, kelle osas liikmesriikide vastavad ametid on väljastanud tagasisaatmisotsuse. Samuti tugevdatakse tagasisaatmise operatsioonide puhul põhiõiguste austamise nõudeid. Amet ei sekku tagasisaatmisse kolmandate riiki vahel.

Euroopa piiri- ja rannikuvalvel ei ole süsteemis oma piirivalveametnikke, aga on võimalik lähetada piirivalveoperatsioonidele liikmesriikide poolt vastavasse kiirreageerimisreservi määratud 1500 piirivalveametnikku.

Rannikuvalve tõhustamiseks on kavas parandada ametitevahelist koostööd. Selleks viiakse Euroopa kalanduskontrolli ameti ja Euroopa meresõiduohutuse ameti volitused vastavusse uue Euroopa piirivalve volitustega.

Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti peab heaks kiitma EL-i Nõukogu.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (5)
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!