FSB on jätkuvalt agressiivseim Eesti vastu tegutsev Vene eriteenistus
Kaitsepolitsei tõdes oma värskes aastaraamatus, et vastuluure valdkonnas ei ole varasemate aastatega suuremaid muutusi ning enim on tuvastatud Eesti vastu suunatud luuretegevust Vene eriteenistuste poolt, sealhulgas agressiivseim neist on FSB.
Otse president Vladimir Putinile alluv Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on endist viisi agressiivseim Eesti vastu tegutsev Vene eriteenistus ja selle kõnekaim näide on Eestis tööülesandeid täitnud kaitsepolitsei ohvitseri Eston Kohveri röövimine FSB poolt 2014. aastal.
Kaitsepolitsei märkis, et eelmise aasta lõpul jõustas Putin seaduseparandused, millega toetati tugevalt FSB tegevust ja õiguste laiendamist, mis näitab FSB eelisseisundit võrreldes Kindralstaabi Luurepeavalitsuse (GRU) ja Välisluureteenistusega (SVR) ja seda ka finantseerimise suhtes.
Alates 2011. aastast GRU-d juhtinud ja tänavu aasta alguses ootamatult surnud Igor Sergun tugevdas GRU positsioone ja vähenes FSB mõju sõjaväeluurele ehk samal ajal kui GRU eriüksuslased ehk rohelise mehikesed kogusid tuntust 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, ei suutnud FSB ette näha president Viktor Janukovõtši võimu kokkuvarisemist ja alahindas ukrainlaste valmisolekut vastu astuda Venemaa sissetungile Ida-Ukrainasse.
FSB valearvestus võimaldas GRU-l suurendada oma mõju Ukraina operatsioonides, kuid praegu on FSB taastamas oma juhtivat rolli Ukraina sündmuste kujundamisel konkurentsis GRU-ga.
Kaitsepolitsei tõdes, et FSB roll väljaspool Venemaa Föderatsiooni piire on kasvanud käesoleva sajandi algusest peale.
Kui varasematel aastatel on kapo Venemaa eriteenistuste agressiivset Eesti-vastast tegevust kajastanud pigem seoses nende huviga inimeste vastu, kes omavad juurdepääsu riigisaladustele ja töötavad mõjukatel ametikohtadel, siis tänavu on põhjust rääkida juhtumitest, milles Venemaa eriteenistused kallutavad inimesi salajasele ebaseaduslikule koostööle ja nood täidavad Venemaa eriteenistustelt saadud ülesandeid.
Nii said Eestis mullu oktoobris kohtulahendi kaks kriminaalasja ja tänavu veebruaris üks süüasi, milles olid kohtu all FSB-ga vabatahtlikult salajasele koostööle asunud Eesti elanikud - ühiseks nimetajaks neis juhtumites oli koostööle läinud inimeste seos kuritegelike ringkondadega.
Neist juhtumitest joonistus välja FSB värbamistegevus Eesti elanike suhtes, kel puudub otsene juurdepääs riigisaladusele ehk vaenuliku eriteenistuse huviorbiiti sattumise eelduseks ei pea ilmtingimata olema juurdepääs riigisaladusele või Eesti vabariigi seisukohalt tundlikus valdkonnas töötamine.
Toimetaja: Marek Kuul