Haldusreformist võib saada võimuliidu uus komistuskivi
Haldusreformist võib saada järjekordne võimuliidu komistuskivi. Paari nädala pärast kavatseb riigihalduse minister Arto Aas esitada haldusreformi seaduse eelnõu valitsusele ja pärast seda hakkab eelnõu arutama riigikogu. Parlamendiarutelud algavad tõenäoliselt juba märtsis. Võimuliit pole kõikides küsimustes kaugeltki üksmeelne ning esimesel kooskõlastusringil lisati eelnõule parandusi ja täpsustusi 150-l leheküljel.
Riigihalduse minister Arto Aas (RE) ütles, et eelnõule lisatud 150-l leheküljel oli kirjas ka tehnilisi täpsustusi, kuid suurem osa ettepanekutest olid sisulised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ma arvan, et kõige olulisem praegu on see, et valitsusliit püsib ühtsena ja valitsuses varasemad haldusreformi osas sõlmitud kokkulepped püsivad ja püsivad ka parlamendis. Siin on kaalul koalitsiooni tervis ja erakonna esimeeste usaldusväärsus," arvas Aas.
Eilsel arutelul ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et haldusreform lõhub väljakujunenud haldusstruktuure. Opositsiooniline Vabaerakond arvas, et arvestama peaks eelkõige inimeste ja kogukonna huvidega. IRL-i aseesimees Siim Kiisler ootab opositsioonilt konkreetsust.
"Hästi palju kuulen erakonade esindajatelt sellist ebamäärast juttu, millel pole ei saba ega sarvi," oli Kiisler kriitiline.
Üheks vaidlusteemaks on omavalitsuste rahastamine. Sotsiaaldemokraatide hinnagul vajavad väikelinnad ja maaomavalitsused vähemalt 10-protsendilist tulubaasi suurendamist. Erakonna aseesimees Kajar Lember arvas, et 50 miljoni leidmine on kokkuleppimise küsimus.
"Laias laastus jaguneb tulubaas Eestis nii, et Tallinn ja Tartu saavad pool ja ülejäänud pool on ülejäänud Eesti, nii et selle teise poolega tuleb veel kõvasti vaeva näha, et ääremaastumine ie süveneks ja pigem väheneks," selgitas Lember.
"Isegi kõige vasakpoolsemad, sotsialistlikumad poliitikud peavad ühest asjast aru saama, et puu otsas raha ei kasva. Need miljonid eurod, millest nad kogu aeg räägivad, need võetakse kokkuvõttes inimeste taskust," rõhutas Kiisler.
Kiisleri sõnul saab suuremale omavalitsusele anda näiteks täiendavaid ülesandeid ja eraldada nende ülesannete täitmiseks raha.
Poliitikud arvavad, et just haldureformi seaduse eelnõu paneb riigikogu kevadel tuliselt vaidlema.
"Fakt on see, et kui me sel kevadel ei suuda neid kokkuleppeid teha, kui me sel kevadel parlamendis seda seadust vastu ei võta, siis me tõenäoliselt järgmisel 3-4 aastal jälle haldusreformi ära ei tee," väitis Aas.
Sotsiaaldemokraat Kajar Lember loodab, et haldusreformiga ei lähe nii, nagu läks kooseluseadusega. "Siin võiks ette kõvasti tööd teha, et pärast seaduse vastuvõtmist ei peaks tõdema, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati," möönis Lember.
Toimetaja: Merilin Pärli