Maruste: valimisea langetamisega näitaksime, et Eesti on avatud ühiskond
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond) ütles täna komisjoni avalikul istungil, et tema arvates oleks vähemalt kohalikul tasandil 16-aastastele valimisõiguse andmine asi, mis võiks panna noori poliitikast rohkem huvituma ning tasakaalustada vananevat ühiskonda.
Maruste sõnul näitaks valimisea langetamine, et Eesti on avatud ühiskond, mis suudab muutustega kohaneda. Tema sõnul näib, et koalitsioon on selle põhiseadusliku muudatuse vastu võtmiseks valmis, opositsioon on aga veel kahtleval seisukohal.
Alustuseks saaks 16- ja 17-aastastele anda valimisõiguse kohaliku omavalitsuse tasandil, sest see on tasand, millega noortel on kõige rohkem kokkupuudet, nad on seal toimuvaga läbi kooli ja huvihariduse kursis, rääkis ta.
Kuna kohalikel valimistel saavad osaleda ka nn halli passiga inimesed, siis võiks valimisea langetamine aidata kaasa ka lõimumisele. Nimelt selgus Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Tootsi tehtud valimisea langetamise mõjude analüüsist, et kui kohalikel valimistel lastaks hääletada ka 16-aastastel, siis saaksid riik ja omavalitsused neile noortele, kes pole veel oma kodakondsuse kohta otsust teinud näidata, et nende arvamusest hoolitakse ning see võiks omakorda veenda neid hiljem Eesti kodakondsuse kasuks otsustama.
Kolmanda põhjusena tõi Maruste välja ühiskonna vananemise - valimisea langetamine tasakaalustaks valijaskonda, sest valija mediaanvanus nihkuks veidi "mõistlikumale kohale", ütles ta.
Samas tõdes komisjoni esimees, et valimisea langetamine vajaks ka suhtumise muutumist, sest praegu arvavad liiga paljud inimesed, et poliitika on halb asi, kuigi tegelikult puudutab poliitika kogu ümbritsevat elu ja kõiki avalikke asju. "Poliitika üle arutamine peaks olema osa koolielust," märkis Maruste.
Politoloog Anu Toots märkis, et üks põhjus, miks poliitikuid kooli rääkima ei taheta lasta on ka see, et uuringute järgi leiavad paljud õpetajad ja lapsevanemad, et lapsi tuleb kaitsta, sh ka n-ö kurja poliitika eest. See on Tootsi sõnul toonud kaasa olukorra, kus noored on demokraatia suhtes veidi naiivsed ja ei mõista selle ohte, samal ajal kui näiteks põhiseadust puudutavad teadmised on neil väga head.
Aaviksoo juhtis tähelepanu noorte madalale valimisaktiivsusele
Põhiseaduskomisjoni liige Jaak Aaviksoo (IRL) aga märkis, et noorte seas on valimisaktiivsus väga madal ning seetõttu ei pruugi valimisea langetamine eriti mingeid muutusi kaasa tuua.
Anu Toots nõustus Aaviksooga selles osas, et 18-25 aastaste valimisaktiivsus on tõesti üsna loid, kuid tema selgitas seda sellega, et üliõpilased alles otsivad oma kohta elus ja ei tea veel kuhu nad elus jõuavad. 16-aastased elavad aga enamasti kodus ning omavad kohaliku tasandiga tugevamat sidet.
Lisaks toonitas Toots, et oma analüüsis ta muutuse mõju valimisaktiivsusele ei käsitlenud, sest 16- ja 17- aastased moodustavad elanikkonnast vaid paar protsenti ja seetõttu ei tohiks nad aktiivsust tuntavalt mõjutada.
Toimetaja: Maarja Roon