Osad Piirissaare elanikud tunnevad muret palvelas olnud varade pärast

Tulekahju Piirissaarel. (Foto: Aktuaalne Kaamera/ERR)
Elo Ellermaa
20.05.2016 17:23
Rubriik: Eesti

Pärast pühapäeva öösel toimunud põlengut Piirissaarel, kus põles maha ka vanausuliste palvela, on osad saare elanikud pöördunud politsei ja muinsuskaitseameti poole küsimustega palvelas olnud varade olukorra kohta. Pöördumises tehakse ettepanek moodustada ekspertkomisjon, kes uuriks nii päästetud kui ka sisse jäänud ikoonide, raamatute ja ristide olukorda.

Piirissaarel tegutseb juriidiliselt praegu üks kogudus - Piirissaare vanausuliste kogudus. Likvideeritud on sealt aga Saareküla vanausuliste kogudus. Samas kuuluvad palvelas olnud varad, mis osaliselt päästeti ning osaliselt jäid tulle, veel vana, likvideeritud koguduse alla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uus kogudus on pöördunud politsei ja muinsuskaitseameti poole sooviga selgitada välja, mis täpselt juhtus põlengu ööl palvela varadega ehk ikoonide, ristide ja raamatutega. Piirissaare vanausuliste koguduse üks mure on see, et väidetavalt ei lasknud vana koguduse esimehe abikaasa neid palvelasse asju päästma.

"Ainult katus oli hakanud põlema, siis ma tulin ja seal oli see Kira Kuznetsova. Ma ütlesin talle, et teeme siis aknad lahti, proovime, kutsume kedagi, aga ta ei lasknud seda teha," rääkis Piirissaare vanausuliste koguduse liige Valentina Aman, kelle hinnangul oleks saanud rohkem asju päästa.

Saareküla vanausuliste koguduse esimees Filimon Kuznetsov, kelle abikaasa väidetavalt ei lubanud uue koguduse liikmetel enne palvela süttimist vara päästa, ütles, et kogu Valentina Amani jutt ei vasta tõele.

"See on demagoogia. Uks oli lahti. Nemad tahavad kõik raamatud ja ikoonid omale võtta, seepärast minu naine ei luba temal võtta. Pärast ei saa üldse tagasi. Aga uks oli lahti," rääkis ta.

Politseile ja muinsuskaitsemetile esitatud avalduses tunneb uus kogudus muret ka nende varade pärast, mis suudeti vana koguduse poolt palvelast päästa.

"Mõned inimesed olid näinud, et enne kui hakkas põlema juba palvemaja, mingid ikoonid ja ristid olid juba sealt ära võetud," ütles Valentina Aman.

Praeguseks on aga teada, et põlengust päästetud ikoonid ja raamatud on hoiul kindlas kohas, kuid nende asukoha soovib muinsuskaitseamet jätta turvalisuse tagamiseks saladuseks.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus