Kersti Kaljulaid valimisstuudios: Eestil on Rail Balticut kindlasti vaja (2)

Video
Rain Kooli
2.10.2016 23:28
Rubriik: Eesti

Eestil on Rail Balticut kindlasti vaja ning kui see projekt ei teostu, kaotame me olulise võimaluse siduda end kiiremini ja paremini Euroopaga, tõdes presidendikandidaat Kersti Kaljulaid ETV valimisstuudios kommentaariks 101 kultuuritegelase kirjale. Presidendina lubas Kaljulaid reageerida juba ennetavalt alati, kui ohus on Eesti julgeolek, löögi alla meie vabadused või kui nõrgematele tehakse liiga.

"Meil on seda [Rail Baltic] raudteed kindlasti vaja. Ilma selleta ei tule kindlasti ka Tallinna ja Helsingi vahelist tunnelit. Kuidas see raudteetrass meil kulgema hakkab – ma ei tea, kas selle üle on enam aega arutleda. See protsess on juba üks kord lukku pandud. Aga kui on veel aega arutelu avada, siis võiks siiski veel korra vaadata, kas mingisugused eeldused, mille põhjal me tegime need valikud (näiteks teiste riikide sarnased valikud) on nii palju muutunud, et mõned meie valikud – näiteks see, et trass on 5 või 10 minutit kiirem – enam on pädev[ad]. Aga kui see [arutelu taasavamine] tähendab, et see projekt jääks üldse teostumata, oleksime me kaotanud olulise võimaluse siduda ennast kiiremini ja paremini Euroopaga," toonitas Kaljulaid.

Kriitikat, et ühe kandidaadiga presidendivalimised ei ole demokraatlikud, kommenteeris Kaljulaid sõnadega, et ”kui suurem osa riigikogu fraktsioonidest on mind üles seadnud, siis on tegemist demokraatliku protsessiga.”

Kirjeldades ennast probleemidega silmitsi seismas, ütles presidendikandidaat, et ”olen pigem selline, kes tegutseb. Kui ma tean, et midagi olulist tuleb ära lahendada, siis oodata, et probleem läheb üle, ei ole minu loomuses".

Üks Kaljulaiu suurtest eesmärkidest on tema sõnul, et pärast tema ametiaega ei esitataks enam küsimust, kas naisena on keeruline läbi lüüa.

”Eestis on säilinud palju probleeme: meil on suur sooline palgalõhe ning meil on sama probleem nagu paljudel lääneriikidel – et kui me ütleme, et naistel on võrdsed võimalused, tähendab see seda, et nad peavad sel juhul hakkama meesteks. Ehk et tulevad ka pärast tööd koju ja unustavad haiged lapsed. Küsimus on, kuidas mehed ja naised oma perekondlikele rollidele vaatamata saavad olla ühiskonna võrdsed liikmed,” seletas Kaljulaid ja väljendas usku, et Eesti leiab selle tee kiiremini kui teised riigid.

Keskmise sissetuleku lõksust ei pääse väliskapitalile soodustusi tehes

Eesti suure väljakutsena märkis Kaljulaid taas ära sissetulekute jätkuvasuurendamise.

”Oleme keskmise sissetuleku lõksus, millest ei saa välja nii, et teeme väliskapitalile soodustusi, siis võtavad nad meid tööle ja palgad tõusevad. Peame ise muutuma innovatsiooniliidriteks. Lõksust murravad välja eesti ettevõtjad ja eesti inimesed.”

Kui jutt läks Euroopa Liidu tulevikule, märkis Kaljulaid, et ta pole nõus väitega, et Euroopa Liidu püsimine eeldab rohkem integratsiooni.

”Euroopa Liidul on kalduvus saada esile kerkinud probleemidega hakkama. Nii, et keegi päris rahul ei ole, aga siiski nendest lõpuks üle olla,” kirjeldas homme riigikogu ette ainsa kandidaadina astuv Euroopa kontrollikoja liige.

EL peaks tema hinnangul tegelema sellega, milles ta on parem kui liikmesriigid eraldi, näiteks teaduspoliitika, suured keskkonnaprobleemid jne.

Erakonnad ei saa seisukohtadest teada ajalehtedest

Eesti üheks oluliseks probleemiks pidas Kaljulaid korruptsiooni, millega võitlemine ei lõpe tema hinnangul kunagi.

”Meie enda taju sellest, mis on korruptsioon, muutub kogu aeg. Seega ainuke võimalus on, et kõik, mida teeb üks riigiasutus, peab olema võimalikult läbipaistev,” nentis ta.

Venemaast rääkides möönis Kaljulaid, et Venemaa vastased ”sanktsioonid ei ole seni toiminud, aga see pole põhjus nendest loobumiseks”. Sanktsioonidest loobuda saab Kaljulaiu hinnangul alles siis, kui Minski lepingu kõik punktid on täidetud.

Eesti riigi kaitsevõimekuse kohta arvamust avaldades leidis Kaljulaid, et Eesti peab vastu niikaua, kui kestab meie kaitsetahe.

”Ning see on miski, mida ei saa määrata ega mõõta ükski USA mõttekoda.”

Iseloomustades ennast presidendina teatas Kaljulaid, et ta ei kavatse hakata mängima mänge, vaid rääkima poliitikutega ausalt oma seisukohtadest, kusjuures presidendina peab ta aktsepteerima kõiki parlamenti valitud erakondi.

”Presidendina ei saa erakonnad minu seisukohtadest kindlasti teada lehepealkirjadest – kuid nad saavad neist kindlasti teada.”

Andres Kuuse ja Marko Reikopi täismahus intervjuud Kersti Kaljulaiuga on võimalik vaadata käesoleva artikliga liidetud videost.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol
Täna 14:05

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!