Mikser: otsus NATO kiirreageerimisüksuse kasutamise kohta tuleb langetada loetud tundidega
Kaitseminister Sven Mikseri sõnul tuleb poliitiline otsus NATO brigaadi suuruse kiirreageerimisüksuse kasutamise kohta langetada loetud tundidega. Mõnede Eesti ekspertide arvates on kaks-kolm päeva, mis üksuse kohalejõudmiseks aega võtab, tõsise rünnaku korral ikkagi liiga palju. Palju suuremat turvatunnet pakuks alalise NATO kontingendi kohalviibimine
NATO kiirreageerimisjõudude eriti kiire kiire teravik ehk umbes 5000 mehe suurune brigaad peab jõudma appi 48 - 72 tunniga. Kui kaua võtab aga aega üksusele tegutsemiskäsu andmine?
"NATO on võimeline selle üksuse kasutamise otsustama loetud tundide jooksul, nii et ta oleks ka reaalselt siirdamisvõimeline 48 kuni 72 tunni jooksul," rääkis kaitseminister Sven Mikser. Ta ei soovinud täpsustada, kuidas otsuse langetamine konkreetselt toimub.
"Mida saab öelda, on see, et see poliitiline otsus peab olema langetatav loetud tundidega," ütles Mikser.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt on hoiatanud, et Venemaa võib kasutada Balti riikide vastu taktikat, kus Vene territooriumi toimuv sõjaline õppus kasvab üle rünnakuks. Siis kerkib küsimus, millal abitaotlusega liitlaste poole pöörduda.
"Ükski poliitik ilmselt niisama ilma põhjuseta ei taha abi kutsuda. Siin ongi see mänguruum väga kitsas. Ühest küljest - mis on puhtalt selline rahuaja õppus mõnes naaberriigis ja millal algab rünnak?" lausus Hurt.
Kui rünnak on alanud, võib abi küsimiseks juba hilja olla.
"Kui kõigepealt sooritatakse rünnak mõne NATO liikmesriigi vastu ja alles seejärel saadetakse 5000-meheline brigaad, siis see operatsioon tervikuna on suhteliselt kahtlane ja haavatav," arvas Hurt.
Hurda sõnul oleks parem tegutseda ennetavalt ehk paigutada juba rahuajal piiririikidesse arvestatavad NATO väeosad.
"Meenutagem külma sõja olukorda - kaheksakümnendaid Lääne-Saksamaal, kus paiknes rohkem kui veerand miljonit USA sõjaväelast, lisaks liitlasi teistest riikidest. Ja nemad olid seal selleks, et seda esmast lööki enda peale võtta," rääkis Hurt.
Sama meelt on ka Eesti riigikaitse terava kriitikuna tuntud reservkolonelleitnant Leo Kunnas.
"Minu arvates on adekvaatne jõudude pakett, millega võiks Venemaa ja tema liitlase Valgevene sõjalist võimekust meie lähipiirkonnas tasakaalustada üks manööverbrigaad igasse Balti riiki ja kolm brigaadi Poolasse strateegilise reservina," ütles Kunnas.
Praegu viibib Eestis roteeruvalt kaks USA kompaniid ehk kokku umbes 300 sõjaväelast.
Toimetaja: Heikki Aasaru