Riigikogu keeldub Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjade avaldamisest (2)

Keit Pentus-Rosimannus. (Foto: Reformierakond)
19.10.2016 7:13
Rubriik: Eesti

Riigikogu kantselei vaidlustas Harju maakohtu määruse, mis käskis välja anda rahvasaadik Keit Pentus-­Rosimannuse elektronkirjad jaanuarist 2008 kuni märtsini 2011.

Kirjavahetust pidas saadik oma abikaasa, tollase riigikogu liikme Rain Rosimannuse ja oma isa Väino Pentusega, kirju soovis Autorollo kohtuasjas tõendina kasutada pankrotihaldur Katrin Prükk, kirjutab Eesti Ekspress.

22. juulil läks vandeadvokaat Üllar Talviste riigikogusse määrusega kirjade väljaandmise kohta, kuid kaks nädalat hiljem vaidlustas kantselei kirjade väljaandmise ning dokumenti kaitseb märkus "asutusesiseseks kasutamiseks kuni 2091".

Augustis protestis kirjade väljaandmise vastu ka Keit Pentus-Rosimannus, sest sellega rikutaks sõnumisaladust, õigust perekonna- ja eraelule ja ka rahvasaadiku immuniteedi eesmärki.

Tema vastuväites öeldakse, et 26. juulil teatati kantseleist, et Talviste tõi kohtumääruse, kuid Harju maakohus ei teavitanud Keit Pentus-Rosimannust menetletavast taotlusest ega 13. juuli määrusesest, teatasid teda kaitsvad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Marika Kütt.

Autorollo suurim võlausaldaja Teet Järvekülg eeldas, et riigikogu kantselei käitub diskreetselt, kuid info edastati kohe saadikule ja seega loodi võimalus, et too saaks tundlikud kirjad kustutada. "Suure tõenäosusega on tänaseks e-kirjavahetus hävitatud," leidis Järvekülg.

Advokaat Talviste märkis, et Priit Toobali ja Lauri Laasi kriminaalasjas anti sarnases olukorras elektrooniline kirjavahetus kapole välja viivitamatult ilma kumbagi saadikut teavitamata.

Leht püstitas küsimuse, miks riigikogu kantselei ei kaitsnud Keskerakonna saadikute kirju, kuid Reformierakonna saadiku omi kaitseb? "Ametnikke võib muidugi mõista, riske pole mõtet võtta, amet ja auto jäävad alles," märkis Talviste.

Riigikogu kantselei keeldus poolelioleva kohtuasja kommenteerimisest. "Kui kantselei hakkaks kommenteerima, siis oleksime sunnitud mõlemat kirja põhjalikult kirjeldama. See tähendab sisuliselt nende kirjade välja andmist," selgitas pressiesindaja Urmas Seaver.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus