Raidla: tänane omavalitsuste korralduse süsteem pole põhiseaduslik

Video
27.09.2016 21:12
Rubriik: Eesti

Vandeadvokaadi Jüri Raidla sõnul on haldusreformi üks põhieesmärk kohaliku omavalitsuse korralduses põhiseaduslikkuse taastamine läbi kodanike põhiõiguste parema kaitse.

Vandeadvokaat Paul Varul rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et haldusreformi idees pole midagi viga, sest selle eesmärk on hea - haldussuutlikkuse tõstmine. Ebaõnnestunud on tema sõnul aga selle eesmärgi saavutamise viis.

"See tähendab, et on pandud põhireegel, mantra, et kui on 5000 elanikuga vald või linn, siis on ta haldussuutlik, ja kui vähem, siis pole haldussuutlik. On palju valdu, kus on alal 5000 elaniku, aga võib-olla nad on väga haldussuutlikud. Osad ei ole, aga osad kindlasti on, aga neil pole võimalik seda haldussuutlikkust näidata. Sellega keegi ei tegele, neil pole võimalik tulla ja tõestada, et nad on haldussuutlikud," rääkis Varul.

"Põhiprobleem on selles, et pelgalt 5000 elaniku kriteerium oleks üks teiste hulgas. Selleks, et otsustada, kas üks vald või linn on haldussuutlik, peaks olema sisulised kriteeriumid, et sisu järgi saad otsustada, kas vald on haldussuutlik või mitte. See 5000 on teoreetiline hüpotees, mis võib olla ka suurusjärguliselt nende teiste kriteeriumite hulgas," lisas ta.

Jüri Raidla kommenteeris, et elanike arv pole haldusreformi ainus probleem ja selle numbri tõlgendamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid. 

"Peaks alustama sellest, et haldusreformi ei tehta omavalitsuste ja riigi jaoks, vaid inimeste jaoks. Kui ka haldusreformi seaduse puhul põhiseaduslik riive eksisteerib - mis ka olemas on -, siis igasuguseks mõõdupuuks, kas see riive on ka lubatav või mitte, on inimeste põhiõiguste kaitse. Kui see on vajalik põhiõiguste kaitseks, siis see reform on lubatav ja kui ta ei ole selleks tarvilik, siis ta ka lubatav pole," selgitas Raidla.

Vandeadvokaat tõi välja, et statistika näitab, et praegu on 80 protsenti kohalikest omavalitsustest väiksemad kui 5000 inimest ja keskmine kohaliku omavalitsuste suurus on väiksem kui 2000 inimest.

"Täna kehtivate seaduste alusel on kohalikel omavalitsustel täna vähemalt 54 funktsiooni ja ülesannet ja on rehkendatud, et nende ülesannete täitmiseks on vaja 35 teenistujat. Kui me ainuüksi nende numbrite peale mõtleme, siis jõuame järeldusele, et rohkem kui kolm neljandikku kohalikest omavalitsustest täna pole võimelised objektiivsetel põhjustel tagama kõikide põhiõiguste kaitset oma territooriumil. Mis tähendab seda, et järgmine järeldus võib kõlada üsna järsuna, aga tänane omavalitsuste korralduse süsteem ei ole Eestis enam põhiseaduslik," rääkis Raidla.

Tema sõnul on riigikontrolli analüüsides toodud välja, et suures hulgas väikestes kohalikes omavalitsustes on objektiivseid puudujääke.

"Näiteks kui oli uuringute all lastekaitse küsimus, siis tuli välja, et ligi 40 protsendil kohalike omavalitsustel polnud põhimõtteliselt võimalik seda funktsiooni täita. Praegu on nii nende analüüside järgi, et valdades, kus on inimesi 1500 või vähem, oli tegelikult selle 35 teenistuja asemel ametis vaid kaks. Ei ole võimalik ette kujutada, et need kaks inimest on üliinimesed, kes suudavad kõik need funktsioonid ära täita, mida seadus ja põhiseadus nõuavad. Ehk tegelikult selle haldusreformi üks põhieesmärk täna on kohaliku omavalitsuse korralduses põhiseaduslikkuse taastamine läbi kodanike põhiõiguste parema kaitse tulevikus," selgitas vandeadvokaat.

"Tegemist on mastaabi- ja massiefektiga, mis lihtsalt teatavas ulatuses, kui inimeste arv on liiga väike, ei võimalda kõiki funktsioone täita. Teine pool on see, et kohalikel omavalitsustel on olemas ka oma klientuur - kohalik elanikkond. Kui see klientuur on liiga väike, siis on mõlemalt poolt probleem püsti. Ühelt poolt vallavalitsuse ja -organite võimekusel ja teiselt poolt klientuuri vähesusel, mis omakorda toob kaasa efektiivsuse probleemi," lisas ta.

Varul: kaduda võib kohalike elanike võimalus oma asjade üle otsustada

Paul Varul rõhutas saates, et kogu haldusreformi seadus on üles ehitatud just omavalitsuste elanike arvule ehk 5000 inimesele.

"Oletame, et kaks valda tahavad ühineda, otsivad sobivat kombinatsiooni, aga nad ei saa, sest ühinemise tagajärjel ikka ei saa seda 5000 kokku. /.../ See tähendab, et kui nad iseg ühinevad, tugevdavad ennast, siis praegu on see ära lõigatud, seda pole mõtet neil teha," rääkis Varul.

Ta tõi näiteks 2000 elanikuga Vaivara valla, mis saab ise hästi hakkama, kuid on nõus ühinema Narva-Jõesuuga. Selle liitumise tulemusena aga ei tule samuti elanike arvu täis.

"Nüüd on ainus võimalus, et peaks ühienma siis kas Sillamäe või Narvaga. See tähendab, et kui Vaivara vald ühineb Narvaga, siis kohalik omavalitsus Vaivara praeguse valla territooriumil likvideeritakse. Nüüd jõuame kõige suurema olemusliku küsimuse juurde - kohaliku omavalitsuse mõte ja põhiseaduslik mõte on ikkagi selles, et kohalikud inimesed saavad otsustada kohalikke asju," rääkis Varul.

"Kui nüüd aetakse taga pelgalt ainult seda arvu, hindamata muid asjaolusid - ajaloolist kujunemist, geograafilist asendit, demograafilist olukorda, praegust haldussuutlikkust -, siis kujunevad monstrumterritooriumid. Ja, veel hullem, kui liidetakse vallad linnadega, siis kaob ära kohalike elanike võimalus oma asjade üle otsustada," lisas ta.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!