Video-intervjuud | Täna algab kaitseväe suurõppus Kevadtorm
Täna algab peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis peetav kaitseväe õppus Kevadtorm, kuid kaitseväelaste tegutsemist võib näha ka mujal Eestis.
Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärk on 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest ja reservväelastest allüksuste kokkuharjutamine ja nende väljaõppetaseme hindamine enne reservi arvamist.
Täna alustavad üksused liikumist õppusealale, sellele järgneb 4. mail algav üksuste täiend- ja koostegevusõpe. Õppuse viimane faas ehk taktikaline õppus algab 13. mail ja lõpurivistus on 19. mail Ridali lennuväljal.
"Kevadtorm on küpsuseksamiks ajateenistuse käigus ettevalmistatud sõjaaja üksustele. Õppusel saavad ajateenijad näidata oma ajateenistuse kestel õpitud oskusi. Ka liitlastega koostegutsemist saame õppusel lihvida, sest Eesti kaitsmist on kõige parem harjutada Eesti pinnal," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.
Samuti võimaldab Kevadtorm harjutada üksuste koostööd jalaväebrigaadi koosseisus ning annab ülematele ja staapidele praktilised kogemused üksuste juhtimisel.
"Terevisioon" tegi otselülitusi Tallinna staabi- ja sidepataljoni alale, kus esimesed kolonnid asusid Kagu-Eesti poole juba enne kella 7 hommikul.
Hinnatavatele üksustele teevad vastutegevust Eesti ja liitlasriikide kaitseväelased. 1. jalaväebrigaadi ühe allüksusena tegutseb NATO kiirreageerimisüksuse NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kompaniidele on lisatud Hollandi kompanii jalaväe lahingumasinatel CV90. Leedu panustab õppusele lisaks Balti pataljonile veel ajateenijate jalaväekompaniiga, mis Kevadtormi ajaks allutatakse 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonile.
Kokku võtab tänavusest Kevadtormist osa 10 riiki, lisaks Balti riikidele ja Hollandile saadavad õppusele kompaniisuurused üksused ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Samuti saadavad Saksamaa ja Poola Kevadtormile õhutulejuhid, Soome staabiohvitserid ning Kanada erialaspetsialistide meeskonna.
Kevadtorm on ajateenijate väljaõppe viimane suur osa. Oma valmisolekut demonstreerisid "Terevisioonile" kapral Kasper Elissaar ja kapral Silver Oja:
Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondi ning on peamiselt Luunja, Mäksa, Võnnu, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Meeksi, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste, Räpina, Veriora, Orava, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpalu, Puka ja Õru valdades.
Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.
Ühtlasi võivad õppelahingute ja kaitseväe kolonnide liikumisega teedel olla ajutised liikluspiirangud ning seetõttu soovitab kaitsevägi kõigil liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust.
Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondi ning on peamiselt Luunja, Mäksa, Võnnu, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Meeksi, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste, Räpina, Veriora, Orava, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Lasva, Rõuge, Sõmerpalu, Puka ja Õru valdades.
Kaitseväe kolonnid alustavad õppusele liikumist 2. mail Tapalt, 3. mail liiguvad lisaks Tapal ja Võrus asuvatele üksustele Kevadtormi paiknemisaladele ka Jõhvis ja Tallinnas paiknevad üksused. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.
Ühtlasi võivad õppelahingute ja kaitseväe kolonnide liikumisega teedel olla ajutised liikluspiirangud ning seetõttu soovitab kaitsevägi kõigil liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust.
Kaitseväe juhataja Riho Terras "Terevisioonile": sel aastal on Kevadtorm koos Eestiga arvestatult kümne riigi ühine jõuproov. Esimest korda liituvad Eesti õppusega soomlased ja leedu ajateenijad. Terrase sõnul on liitlastega koos harjutamine hea, sest saab kaasata ka seda võimekust (nt NATO hävitajaid või Sakslaste erilist sidevahendit), mida Eestil endal olemas ei ole.
Toimetaja: Marek Kuul, Greete Palmiste