Tervisekeskused on Eesti perearstisüsteemi tulevik
Eesti perearstisüsteemi tulevik peitub tervisekesustes, kus perearst saab lisaks pereõele patsientide heaks tööle panna ka teisi abilisi - füsioterapeute, ämmaemandaid ja koduõdeisid - loodab töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse.
Tartu ülikooli peremeditsiin professori Ruth Kalda peab Eesti perearstisüsteemi tugevuseks head suhet patsiendiga - abivajajal on oma kindel arst, kes temaga tegeleb ning kellel on kogu patsiendi info. Samuti on arstidel Eestis kasutada väga head infotehnoloogilised võimalused ja erialane ettevalmistus. "Küll võib-olla ei või olla nii väga rahul sellega, et meil arstide ja õdede suhe 100 000 elaniku kohta ei ole nii kõrgel tasemel nagu näiteks mitmetes Lääne-Euroopa riikides," rääkis Kalda ERR-i raadiouudistele.
Tulevikuplaanide kohaselt arstide ja abiliste suhtarv siiski veidi paraneb - töö ja tervishoiuministri Urmas Kruuse sõnul liigutakse selles suunas, et perearstil oleks rohkem abilisi. "Me sooviksime klassikalist perearstipraksist laiendada ja tuua sisse tervisekeskuse mõõtme," selgitas ta. Tervisekeskuse loomine tähendaks seda, et perearsti meeskonnas saavad täiendavalt töötada ka näiteks füsioterapeut, ämmaemand, pereõde ja koduõde.
Lihtsamalt öeldes näeb patsient arsti tulevikus vähem kui praegu. Samas ütles Eesti Perearstide Seltsi esimees Diana Ingerainen, et kui patsient soovib tulevikus vaid arstiga kohtuda ega lepi pelgalt pereõe visiidiga, siis see õigus talle ka jääb. "Minu praksises alustasime pereõe iseseisva vastuvõtuga 2003. Loomulikult alguses see tõrge oli täiesti olemas," tunnistas Ingerainen. Samas on ta tähele pannud, et pärast pereõe vastuvõtul käimist on inimesed hakanud hiljem ka ise vastuvõtule registreerimisel küsima pereõe järele.
Toimetaja: Kertu Loide