Islamiterrorismi toetamises kohtu all olevad Eesti mehed end süüdi ei tunnistanud
Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess kahe tallinlasest mehe üle, keda riigiprokuratuur süüdistab islamiterrorismi toetamises. Kohtuistungil mehed end süüdi ei tunnistanud.
Terrorikuriteo rahastamise ja toetamise süüdistusega astusid kohtu ette Eestis sündinud Venemaa kodanikest tallinlased Ramil Khalilov (24) ja Roman Manko (30).
Pärast riigiprokurör Laura Vaigu avakõnet kinnitasid mõlemad mehed kohtule, et süüdistuse tekst on neile arusaadav, kuid süüdi nad end ei tunnista.
Riigiprokurör märkis, et kuigi süüdistuse kohaselt polnud summad suured, siis saavad terrorikuriteod võimalikuks seetõttu, et terroristidel on võimalik saada toetust. "Uurimisorganite ja prokuratuuri kohus on teha kõik selleks, et terroristidel ei oleks võimalik saada Eestist sellist toetust," kinnitas Vaik.
Advokaadid Kristi Rande ja Olavi-Jüri Luik leidsid, et süüdistus on kogu ulatuses alusetu ja põhjendamatu.
Luik märkis, et tema kaitsealune Manko pole talle süüksarvatud kuritegusid toime pannud. Sama kinnitas ka Rande oma kaitsealuse Khalilovi kohta.
Luige kinnitusel pole kriminaalasjas ühtki kirjalikku tõendit Manko poolt väidetava raha andmise kohta Sazanakovile ehk tuleb välja, et tema kaitsealune on viibinud kaheksa kuud täiesti põhjendamatult vahi all. "Manko on kogu aeg väitnud, et tema pole mingit raha andnud," märkis Luik.
Rande sõnul puudub Khalilovi tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne süüteokoosseis. "Khalilov pole kunagi ei moraalselt ega rahaliselt toetanud terroristlikku organisatsiooni kuuluvat isikut," kinnitas Rande.
Süüdistus
Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.
Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.
2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.
Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.
Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.
2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.
Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.
Kaitsepolitsei pidas mehed kinni aprilli keskel Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
„Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises,“ ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.
Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov (31) ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse Islamiriik ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.
Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse.
Kohus tagab süüdistatavatele usukommete täitmise
Kuna moslemid palvetavad viis korda päevas ja palvuse aeg satub ka kohtupidamise ajale, siis võimaldab kohus süüdistatavatel täita oma usukombeid.
Kohus teeb selleks protsessis väikese etteteatamisega vaheaajad.
Vahi all viibivad Khalilov ja Manko viiakse politsei saatel palvuse ajaks kohtusaalist kohtumaja all paiknevatesse arestikambritesse, kus nad saavad palvetada.
Toimetaja: Marek Kuul