Analüüsi tulemusena käidi välja idee kaotada Eestist ministeeriumid (1)

Video
Katrin Jüriso
4.07.2016 21:26
Rubriik: Eesti

Rahandusministeerium käis riigiülesannete analüüsis välja idee kaotada ministeeriumid ning luua nende asemel ühtne valitsuskeskus. Praegu oleks see põhiseadusevastane, kuid esimeste sammudena ühtse valitsuskeskuse suunas liikumiseks nähakse ministeeriumide ühendamist.

Analüüsi kohaselt on Eesti ministeeriumid kapseldunud nn silotornidesse ning koostöö puudumine põhjustab tihtipeale tegevuste dubleerimist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Silotornide" piiride lõhkumine tähendaks sisuliselt ministeeriumide praegusel kujul kaotamist ja keskse valitsusaparaadi moodustamist. Tegu on siiski hetkel pelgalt visiooniga, sest praeguse põhiseadusega poleks ministeeriumide kaotamine kooskõlas.

"See konkreetne visioon oli üsna radikaalne - ma arvan, et see ongi välja toodud selleks, et nii öelda ideid koguda või mõte lahti saada. Tegemist on üsna lähedase mudeliga Rootsi nägemusele. Meie halduskultuurile on natuke kauge, aga kindlasti suund on õige," selgitas Riigireformi Radari ekspert Rauno Vinni.

Visiooni kohaselt väheneks tippjuhtide arv - kümne kantsleri asemel oleks üks, 44 asekantsleri asemel 22. Kui selle aasta alguse seisuga töötab ministeeriumides kokku umbes 2700 inimest, siis Tallinnasse Suur-Ameerika tänavale nn superministeeriumisse kokku toodavas valitsuskeskuses saadaks visiooni kohaselt hakkama 1000-1200 töötajaga.

"Päris sellise puhta mudeli tegemine hetkel ei ole reaalne ja me seda ei olegi lootnud. Pigem on see mõtlemiseks ka järgmistele valitsustele ja vajab palju tõsisemat poliitilist debatti. Nii et see ei ole kindlasti paari-kolme aasta küsimus," kommenteeris riigihalduse minister Arto Aas (RE).

Esimesteks sammudeks ühtse valitsuskeskuse poole liikumiseks pakub rahandusministeerium välja ministeeriumide ühendamist: siseministeeriumi võiks liita justiitsministeeriumiga, maaeluministeerium keskkonnaministeeriumiga ning haridus- ja teadusministeerium kultuuriministeeriumi ja omakorda veel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

"Pigem on see viie, kui mitte kümne aasta perspektiiv ja enne tuleb palju muid asju ära teha ja ka nendes ministeeriumides töökorraldus ja funktsioonid paika saada," nentis minister Aas.

"Ma arvan, et igati asjakohane, arvestades, kui kiiresti maailm meie ümber täna muutub, kui palju teistmoodi me tarbime erinevaid teenuseid või kuivõrd teistmoodi me tänapäeval ka juba paljudes kohtades tööl käime - et siis kogu selles kontekstis on loomulikult vaja visioneerida ja mõelda, et mis need võimalikud arengud on," rääkis omakorda kultuuriminister Indrek Saar (SDE).

Üks põhjusi, miks 1996. aastal haridus- ja kultuuriministeerium lahutati, oli kultuuri fenomenaalselt kõrge osakaal eestlase vaba aja veetmises. Samas on haridusel ja kultuuril ka palju kokkupuutepunkte, nentis minister.

Riigivalitsemise eksperdi hinnangul võiks enne ministeeriumide ühendamist kaaluda hoopis poliitikateemade kaupa ühisosa otsimist. "Organisatsioonide piiride kokkutõmbamine või ühendamine või lahutamine - see on tõesti teisejärguline küsimus," rõhutas Rauno Vinni.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus